Soraineni sagedus

Digitaalne omnibuss istub ummikus: kulud maksab tarbija

Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud. Plaan oli tõsta Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelise areenil, välja tuli nagu ikka „Lähteülesandest lihtsustada ELi regulatsioone andmevaldkonnas on saanud 160 lehekülge pikk dokument. Isegi eriala professionaalile on selle lugemine ja regulatsioonist johtuvate kohustuste-tegevuste kaardistamine muutunud väga-väga keeruliseks,“ ütleb advokaadibüroo Sorainen partner ja andmekaitsevaldkonna juht Mihkel Miidla saates „Soraineni sagedus“. Muuhulgas puudutab andmekaitsega tegelev digiomnibussi pakett laiemalt võttes kõikvõimalikke tehnoloogiaid, mis võimaldavad tarbijate digitaalset käitumist jälgida, sh sihtida neile reklaami – st siis rahvakeeli enamasti nn küpsiste kasutamist. „Ühest küljest on ju soov kena – tahetakse teha inimeste elu turvalisemaks ja anda igaühele võimalus juhtida, kuidas tema andmeid kasutatakse. See on printsiibis väga mõistlik ja õige. Probleem on aga selles, et tegelikus elus see nii ei toimi, sest „luban/ei luba“ nupu vajutamine ekraanil on muutunud nii automaatseks, et keegi tegelikult enam ei süvene, mis nõusolekuid ta annab või andmata jätab,“ selgitab Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar. Tulemuseks on tema sõnul meeletu ressursi raiskamine ettevõtjate vaatest, mille kulu kirjutatakse tarbija arvele otsa. Miidla rõhutab, et lisaks vahetule reklaamikulule kaasneb ettevõtjale kogu nn küpsisetehnoloogia haldamise kulu: „Veebisaitidele tuleb lisada vastavad bännerid ja nõusolekunupud, tuleb valmis olla hilisemaks tõendamiseks päringute ja vaidluste korral. Kõige selle taga on ju tehnoloogia ja arenduskulu, rääkimata õigusabikuludest. Selliste regulatsioonidega tekitatakse ettevõtjatele tohutu halduskoormus.“ „Mul oli varem privaatsusteemadega tegelevas tiimis poolteist täiskohaga töötajat ja siis ühel hetkel avastasin, et tiim on kasvanud kümneliikmeliseks. Räägin tiimist, kes tegelebki puhtalt sellega, et veebilehed oleksid seaduslikud; et see info, mis kogutakse, läheks õigesse kohta jne. Kümme inimest selles valdkonnas on ikka väga palju,“ toob Heinsaar elulise näite oma ettevõttest. Privaatsus vs tarbijamugavus – kas reguleerimisest loobumisega seaksime ohtu isikuandmed? Heinsaare sõnul ei tohi andmebaasi pahatahtlikku ärakasutamist ega isikuandmete vargust segi ajada reklaami sihtimiseks vajalike andmete kogumisega. Neid teemasid tuleb käsitleda ja reguleerida üksteisest selgelt lahus. „Meil ei ole vaja teada, kes sa oled, mis su nimi on ega midagi sellist. Tänapäeval kogutakse reklaamidel tehtavate klikkide põhjal infot tarbija huvide kohta, et suunata talle just teda köitvat sisu. Me tahame olla võimalikult tulemuslikud ja efektiivsed – suunata iga investeeritud euro õigesse kohta ja tarbijavaatest tekitada võimalikult vähe ebavajalikku müra,“ selgitab ta. „Kui kaugele peab seadusandja minema, et oma kodanikke justkui kaitsta? Või saame siiski tarbijaid ja ettevõtjaid rohkem usaldada?“ küsib Miidla. Tema soovitab usaldada turgu: „Süsteemi kuritarvitama hakkavate ettevõtete tooteid ega teenuseid enam lihtsalt ei osteta. Signaal peab tuleb sealt, mitte sellest, et rida-realt kõik inimeste jaoks ette ära reguleeritakse“. Miidla soovitus regulatsiooniloojatele on küpsiseid puudutav nõusolek üldse ära kaotada. „Euroopa Liidus elab suurusjärgus 450 miljonit inimest. Maailmas on veel käputäis riike, kus kehtivad küpsiseid puudutavad sätted, nt Suurbritannia ja Kanada – ütleme laias laastus 500 miljonit inimest on nn küpsisekasutajad. Planeedil Maa on 8,3 miljardit inimest ja kuidagi saab see ülejäänud mass hakkama ilma cookie-banner'iteta ja nõusolekuteta,“ soovitab ta Euroopa Liidul oma ettevõtjate konkurentsivõime peale mõelda. Augustikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime digivaldkonna koondpaketist Digital Omnibus, selle mõjust ettevõtjatele ja tarbijatele ning Euroopa konkurentsivõimele ning konkreetsemalt küpsiste, andmete ja reklaamiga seotud väärtusdilemmadest ja kulust nii tarbija kui ka ettevõtja seisukohast. Saatekülalised on Eesti suurima digimeedia agentuuri Mediabrands Digital juht Erki Heinsaar ja Soraineni tehnoloogia, meedia ja telekommunikatsiooni ning andmekaitse valdkondade juht, partner Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm.

• Transcript

Eesti edu võti on kiirus ja vägevad põlvkonnad

Kas Eesti järgmine edulugu sünnib vägevatest põlvkondadest, kiiremast asjaajamisest või ettevõtjate suuremast panusest riigi julgeolekusse? „Soraineni sageduse“ saates arutlevad neil teemadel Äripäeva ideekonkursil „Edukas Eesti“ advokaadibüroo Soraineni eriauhinna pälvinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits ja ettevõtja Taavi Tammoja. Vestlust juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Madal iive nõuab vägevaid põlvkondi „Eestis on madal iive, meid on vähe ja peaksime sellele probleemile lahenduse leidma, aga mulle tundub, et oleme liikunud vales suunas. Meil on palju noori inimesi, kes on näiteks haridusmaastikult täiesti kadunud ja me ei teagi, mida nad teevad,“ tunneb artikli „Rahvastiku kahanemise ajal tuleb kasvatada vägevad põlvkonnad“ autor Ülle Ernits muret. Ernitsa sõnul tuleb haridusreformide kõrval kriitiliselt hinnata, kas noorte toetamiseks on olemas vajalikud inimesed ja tugisüsteemid. „Kui me teeme kutsehariduse reformi ja pikendame noorte koolikohustust aasta võrra, siis kuidas me oleme selleks päriselt valmistunud? Tihtipeale puudutab see noori, kes ei taju koolikeskkonda enda jaoks kohana, kuhu nad tahavad minna ja kus nad tunnevad end oodatuna. Me teame vastuseid: meil ei ole tugitöötajaid nii palju kui vaja ja nende ettevalmistus ei vasta alati vajadustele. Iga laps peab olema heas mõttes suurendusklaasi all, kus teda toetatakse ja kus tema jaoks on võimalused oma andeid võimalikult palju rakendada,“ räägib Ernits oma ideest. Kiirus algab nõudlikkusest Taavi Tammoja kirjutas oma konkursitöös „Kiirus peab saama Eesti strateegiliseks eesmärgiks“, et Eestil on asjaajamise kiiruse osas veel arenguruumi. Vestlustele Eestisse tulnud välismaalastega tuginedes leiab ta, et kriitiliste teenuste kiirendamine võib olla riigile majanduslikult tasuvam investeering kui üksikettevõtete toetamine näiteks 100 miljoni euroga. Dubais saadud kogemusele viidates toob Tammoja välja, et elamisloa vormistamine võtab seal vaid neli päeva. „Minu kogemuse järgi võtab sama protsess Eestis kuni kuus kuud. Isegi Euroopa Liidu kodanikel jäävad need protsessid aeg-ajalt takerduma. AI on küll vägev, aga enne uute lahenduste loomist tasub paremaks teha see, mis meil juba olemas on,“ ütleb Tammoja. Samas rõhutab Tammoja, et Eestis on mitmed protsessid juba praegu väga kiired ning siin elamine on selles mõttes privileeg. „Näiteks lapse sünd ja registreerimine. Minu arvates seda protsessi enam palju paremaks teha ei saa. Sünnitusmajas saad telefoniga registreerida lapse nime ja ta arvele võtta, sisuliselt vormistada pangakonto ning dokumendid voodist tõusmata ja siis minna Selverisse lapse passi järgi. See on minu arvates päris vägev. Kiirus võiks saada Eesti uueks identiteediks. Kui maailm teab Eestit kui maailma kiiremat riiki, ollakse valmis Eesti kogemise eest maksma ka maailma kõrgemat hinda. See tähendab rohkem aega ja raha kogu rahvale. Oleme sinna juba poolel teel. Nüüd tuleb lihtsalt kurssi hoida.“ Ettevõtjate kaitseliit Saates võetakse luubi alla ka seekordse „Eduka Eesti“ konkursi võidutöö „Vajame Eesti ettevõtete Kaitseliitu“, mille autoriks on kolonelleitnant Tambet Mäe. Täna on igal Eesti kodanikul võimalus panustada riigikaitsesse Kaitseliidu kaudu, kuid ettevõtjatel selline vahetu võimalus puudub. Samuti rõhutab Mäe vajadust teha kaitseväeteenistusest elukestva õppe loomulik osa, mis seob hariduse, riigikaitse ja personaalse karjääri läbi inimese elukaare ühtseks tervikuks. „Tambeti mõte on minu meelest nii loogiline, et tekib küsimus, miks me sellega siiani tegelenud ei ole. Meil on palju toredaid noori, kes tahaksid kindlasti juba põhikoolis tegeleda nende teemadega, millest Tambet oma loos kirjutab – olla riigikaitseks valmis ning osata kaitsta ennast, oma sõpru ja oma kodu,“ ütles Ernits. Ka Tammoja kiidab võidutöö autori mõtted heaks, aga tõstatab küsimuse ettevõtjate kaitseliidu õigusliku teostatavuse kohta. „Minu jaoks on see väga oluline teema. Ma arvan, et kodanikel on olemas sisemine kaitsetahe. Aga seal töös oli ka välja toodud see pool, et näiteks võiks kuidagi premeerida neid ettevõtteid, kes on loodava nn kaitseliidu liikmed. Sealt tekkis küsimus õigusliku poole kohta, et kas ettevõtteid saab eelistada näiteks selle põhjal, et nad kuuluvad loodavasse nn kaitseliitu?“ Lepasepa hinnangul võis võidutöö autor isegi üle hinnata ettevõtete soovi saada riigikaitsesse panustamise eest täiendavaid hüvesid. „Kaitseliitlased – ka mina olen kaitseliitlane ja käin Kaitseliidu õppustel – ei mõtle väga sellele, mida nad selle eest materiaalses mõttes vastu saavad. Ma saan turvatunde, et mu kodu on kaitstud. Sageli võib ka ettevõtjatele sellest piisata, et nende ettevõte ja ettevõtluskeskkond on kenasti kaitstud.“ Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti tuleviku üle: räägime hariduse ja noorte toetamisest, riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavast kiirusest ning ettevõtjate panusest Eesti julgeolekusse. Saatekülalised on Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor õenduse õppetoolis, ja Taavi Tammoja, ettevõtja ning rahvusvaheline maksu- ja investeerimisnõustaja. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, kes on ühtlasi ettevõtjate kaitseliidu algatuse juhtgrupi liige. Ettevõtjate kaitseliidu algatusest ja laiemalt Eesti riigikaitsest arutleb Lepasepp lähemalt 8. augustil Arvamusfestivali Riigikaitse arutelualal teemal „Iga oskus, iga ettevõte, iga inimene!“.

• Transcript

Juhi riskid ja vastutus: mida teha, et ei realiseeruks kõige kehvem stsenaarium?

Ettevõtete juhtimisele ja valitsemise kvaliteedile pole Eestis kunagi varem nii palju tähelepanu pööratud ja ressursse allutatud kui praegu. Ka rahvusvaheliselt juhitud ettevõtete ja suurkorporatsioonide hulk kasvab, samas muutuvad regulatsioonid järjest detailsemaks ja keerukamaks. Juhtimisküsimusi on fookusesse toonud ka mitmed skandaalid, nt rahapesulood, ning riskide kasv seoses geopoliitilise olukorra, sanktsioonide ja pettustega. Kus on see piir, kust juht hakkab vastutama isikliku varaga, millal muutub äriotsus õiguslikuks probleemiks ja kui otsused sünnivad kollektiivselt, siis kes lõpuks vastutab? „Inimvõimetel on piirid – ma ei usu, et ükski pangajuht suudab olla kursis kõikide finantsvaldkonna regulatsioonidega ja ma ei usu ka seda, et seadusandja tegelikult eeldaks, et mõni inimene nii võimekas on. Seetõttu on väga oluline eriti just kõrgelt reguleeritud ärivaldkondades leppida juhatuse liikmete vahel kokku kindlad ja kitsamad vastutusvaldkonnad ning paratamatult peab iga juht enda jaoks teatud riskide olemasolu ka aktsepteerima. Kes kõik riskid enda jaoks ära tahab maandada, pole tõenäoliselt ka väga edukas ettevõtja,“ selgitab Soraineni advokaadibüroo partner ja majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht Norman Aas. IIZI Kindlustusmaakleri finantsriskide spetsialist Helen Evert kinnitab, et riskid ja juhtide kindlustamine nende vastu sõltub ärisektorist, aga ka ettevõtte struktuurist ja tegevuskohast. „Riskikindlustuse hinnastamine on selgelt sektoripõhine – me vaatame finantssektorit ühtmoodi, jäätmekäitlussektorit teistmoodi ja meditsiinisektorit kolmandat moodi – igal pool on riskid erinevad ja me saame aidata neid juhtidel kaardistada ja ette näha. Samas tuleb arvestada, et mitmed ettevõtted tegutsevad ülemaailmselt, mitte ainult Baltikumis või Euroopa Liidus. Poolas tütarettevõtet omava ettevõtte riskid on hoopis teistsugused kui kohalikul ettevõtjal. Näiteks saab Poolas maksuvastutust pöörata mitte ainult juhatuse liikmete, vaid ka juhtivtöötajate vastu, mistõttu on seal väga levinud isikliku maksuvastutuse kindlustuslepingud. See on Eesti regulatsioonist täiesti erinev,“ toob Evert näite piiriülese äriga tegelevate ettevõtjate vaatest. Aasa sõnul on juhi hoolsusstandardi järgimise hindamine kokkuvõttes suhteliselt lihtne: - esiteks, juht ei tohi olla huvide konfliktis, st ta peab oma otsustega silmas pidama äriühingu huve; - teiseks, juht peab olema oma valdkonna asjadega kursis, nt otsima paremat hinda või parimat tehingupartnerit, nii palju kui see on võimalik; - kolmandaks – ja see on kõige vaieldavam nõue – hinnataks vaidluste tekkimisel, mida teine mõistlik ärimees oleks sarnases olukorras teinud. Silmas tuleb aga pidada, et lisaks üldisele hoolsusstandardile võib teatud valdkondades kehtida täiendavalt spetsiifilisem hoolsuskohustus, mida määrab turustandard, mitte seadusandja ega kohus. Siinjuures pole Eestis mõned valdkonnad isegi arenenud nii kaugele, et me üldse saaksime mõistlikust turustandardist rääkida. Sellisel juhul luuakse turustandard üksikute valdkonnas tegutsevate ettevõtete, - aga pole parata – ka konkreetsete vaidluste baasil. Näiteks on Eesti jaoks kaitsevaldkond majandusharu mõttes üsna noor ning meil puudub selge arusaam, mida keskmiselt hoolas kaitsevaldkonnas tegutsev ettevõte tegema peaks. „Ühest küljest on riigi regulatsioonid selles vallas mõistetavalt üsna karmid, aga teisest küljest teame, et innovatsioon on kaitsetööstuses ülikiire, nii et kui kruvid keeratakse liiga kinni, siis ei ole ka mingit arengut loota. Samas võib mõnest esmapilgul formaalsest väikesest veast, nt mõne ekspordiloa puudumisest, tekkida suur probleem, mille tõttu võib kogu äri kinni minna ning tagajärjed võivad juhi jaoks isiklikult olla üsna rasked,“ räägib Aas. Evert soovitab juhtidel oma tegevusvaldkonnaga seotud riskid põhjalikult läbi mõelda ja kaaluda, kas äriga seotud igapäevaste riskide kõrval võib ette tulla ka ootamatusi ning kas sellistest olukordadest tekkivate võimalike vaidlustega suudetakse ise toime tulla või tasub siiski riskid enda joaks kindlustada. Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime juhi vastutusest ja riskidest – kuidas need äriühingus tekivad; millal muutub riskantne äriotsus õiguslikuks probleemiks; kui otsused sünnivad kollektiivselt, siis kes lõpuks vastutab; ja mida teha siis, või, õigemini, enne seda, kui juhi jaoks realiseerub kõige kehvem stsenaarium. Saatekülalised on advokaadibüroo Sorainen majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas ning IIZI Kindlustusmaakleri finantsriskide spetsialist Helen Evert. Saadet juhib Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik. Juhi vastutuse teemat käsitlesime põhjalikumalt Soraineni ja Iizi Kindlustusmaakleri ühisel ärihommikul, mille salvestist saab järele vaadata siit: Millal vastutab juht äriotsuse eest isikliku varaga? - YouTube

• Transcript

CO2 maksuraha ei jõua roheenergiasse – riikidele meeldib maksutulu ära kulutada

Samal ajal kui Euroopa Komisjon valmistab suveks ette heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformiettepanekut ELis ühiselt kokkulepitud kliimaeesmärkide täitmiseks, leiab osa ettevõtetest et tänane rohepoliitika on reaalsuskauge radikalism, sest nende hinnangul alternatiivid puuduvad. „Euroopa Liit on kontinent, mis kuumeneb kaks korda kiiremini kui ülejäänud maailm keskmiselt,“ ütleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas saates „Soraineni sagedus“. See toob kaasa kahjud inimeste tervisele, loodusele ja majandusele, ja seetõttu on Euroopa otsustanud tegutseda. Heitmete piiramise mehhanism ETS on alates 2005. aastast olnud ELi kliimapoliitika nurgakivi ja seni ETSi toel saavutatud tulemused näitavad tema sõnul, et täiesti võimalik on vähendada heitmeid ja samal ajal majandust kasvatada. Kui tugineda Komisjoni poolt rakendatavale võrdlusaastale 1990, on praeguseks ELis heide vähenenud 40% võrra, samal ajal kui majandus on kasvanud 70%. Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann seab Komisjoni arvutused kahtluse alla, tuues välja, et tegelikult jõustus ETSi alusel kallimate kvootide rakendumine alles ligi 5 aastat tagasi, mistõttu võrdlusbaasiks tuleks võtta pigem aasta 2020. Lisaks viitab ta, et Euroopast on suur osa tootmist viidud Aasiasse, jättes siia pigem teenuste osa. Tegelikkuses pole tema hinnangul leitud alternatiivi tootmisheite vähendamiseks. Kuhu kaob roheinvesteeringuteks mõeldud raha? Mõlemad, nii Schank-Lukas kui ka Asmann, nendivad olulise probleemina tõsiasja, et CO2 maksudest saadud tulud ei ole läinud piisaval määral roheliste energiavõimsuste loomiseks, nagu reeglid ette näevad. „Riikidele meeldib maksutulu saada ja see ära kulutada,“ ütleb Asmann. „Eesti näitel – põlevkivist elektri tootmine on ära maksustatud. Kõik need rahad peaksid minema rohetehnoloogiatesse, aga alternatiivseid elektri tootmisvõimsusi ehitatud ei ole. Selle asemel ehitatakse hoopis Rail Balticat, ainsa roheargumendiga, et tegemist on elektriraudteega,“ kritiseerib ta. Schank-Lukase kinnitusel on alates 2024. aastast riikidel kohustus investeerida kvoodimüügist saadud raha roheüleminekusse, sh puhtasse energiasse. ETSi reformiga on eesmärk rahvuslikud kliima-energiakavad muuta investeeringukompassiks, mis aitab suunata ETSi tulud innovaatilistesse lahendustesse. Kui kalliks läheb elektriarve tarbijale? Asmann tõstatab põhimõttelise küsimuse seoses CO2 maksude kasvuga: „Mis on Euroopa tarbija võimekus täiendav kulu enda kanda võtta? Me kõik oleme loodusesõbrad, aga terast ja tsementi on majade ehitamiseks tarvis. Tsemendi tootmisel eraldub CO2 keemilise protsessi käigus — see ei ole tehnoloogilise lodevuse küsimus, vaid füüsika. Terase tootmisel on olukord sarnane. Sul ei ole mingit vahet, mis on sinu ETS-poliitika või vähendamise graafik — CO2 heide sul on, kui sa toodad tsementi,“ laiutab ta käsi. Schank-Lukas osundab, et seetõttu saavadki ettevõtted ETSi raames tasuta kvooti ja ELis kokkulepitud eesmärgiks ei ole mitte saavutada nullheidet iga ettevõtte tasemel, vaid eesmärk on majanduses tervikuna saavutada tasakaal heite ja süsinikusidumise vahel. Puhtama energiatootmise ja süsinikusidumise lahendused on olemas ja oluline on neid toetada. Põhjus, miks meil hinnad on kallid, ei ole kinni mitte ETSi poliitikas, vaid tuleneb ELi energiasõltuvustest imporditud fossiilkütustest. „Meie hindu juhivad teised, me ei juhi neid ise. Me impordime 60% oma energiast. Euroopa Liit ei ole ise-varustav. Me peame tootma ise rohkem puhast energiat ja seeläbi hakkama ise hinda reguleerima, suurendades nii oma konkurentsivõimet,“ ütleb ta, lisades, et energiapoliitika on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud vastutus, kus riikidel on palju otsustusõigust ja -vajadust. Euroopa Liidu tasandil lepitakse kokku suund, aga strateegilised valikud teeb iga riik ise: milline täpselt on tema energiaportfell ja milliseid ettevõtteid ta toetab. 3 soovitust ettevõtjalt Euroopa Komisjonile ja Eesti riigile Asmann loetleb 3 konkreetset ettepanekut – kaks neist Komisjonile ja ühe Eesti riigile: Teeme ETSi ümber keskkonnamaksuks senise turumehhanismi-kontseptsiooni asemel. Kui nii palju sekkutakse, on ebaõige rääkida turust – räägime siis pigem maksust. Euroopa Komisjon ei tohiks ühelgi ajahetkel arvata, et aitab ettevõtete konkurentsivõimet parandada. Selle asemel peaks Komisjon tegema kõik selleks, et ta ei segaks ettevõtetel vabalt konkureerida. Ettevõtted saavad kõige muuga ise hakkama. Eesti riik peab seisma julgelt oma ettepanekute eest! Me oleme üks Euroopa Liidu riikidest. Vaatame peeglisse, anname endale aru, kuhu me vahepeal oleme jõudnud, ja teeme ausad korrektiivid. Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime sel suvel avalikustatavast Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ETS reformist, selle mõjust ettevõtjatele ja tarbijatele, Euroopa konkurentsivõimele ja säilenõtkusele. Arutame ka selle üle, kas ja kuidas ELi välised riigid – USA, Hiina jt – oma kliimapoliitikat reguleerivad ning kuhu EL suures pildis oma poliitikaga paigutub. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja juhtivpartner Kaupo Lepasepp, kes on ühtlasi büroo Baltikumiülene energeetika valdkonna juht.

• Transcript

Piiriülene töötajate värbamine: tark juht kaardistab töösuhetega seotud riskid

Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“. „Veriff tunnetas talendipuudust Eestis toote ja insenerilahenduste valdkonnas 2021. aastal. Tegime eeltööd ja leidsime, et õige koht, kuhu asutada oma tech hub on Barcelona. Kuna tegemist on Euroopa Liiduga, siis tööõiguse valdkonnas väga suuri üllatusi sealt tulnud ei ole, erinevalt Brasiiliast, kus on tulnud tegelda meie jaoks harjumuspäratu tööõiguse küsimuste komboga. Mõlemas riigis toimetamine on meie jaoks olnud õige otsus – lisaks tegutseme välisriikidest veel USA ja UKs“, selgitab Helm. ”Tööjõumahukamate ettevõtete asutamisel üllatutakse selles osas enamasti harvem, kuid 2—3 inimese töölevõtmisel välisriigis kiputakse päris tihti unustama, et Eesti tööõigus seal ei kehti,“ paneb Harkmaa juhtidele südamele. „Töölepingu lõpetamine on näiteks paljudes riikides tunduvalt kallim ja keerulisem kui Eestis – kallimad on nii vaidlused kui ka hüvitised, mida töötajale maksta tuleb. Hüvitise suurus võib sõltuda muu hulgas ka sellest, mitu aastat tööandja juures töötatud ollakse. Tööõiguse küsimused on selgelt seotud riskide juhtimisega,“ rõhutab ta. Piiriüleses äris on sisuliselt kolm võimalust tööjõu kasutamiseks: töötajate värbamine, vahemehe ehk registrijärgse ehk lepingulise tööandja (inglise keeles tuntud kui Employer of Record teenuse osutaja, tegemist tööjõurendilaadse lepingulise suhtega) ja iseseisva teenuse osutaja kasutamine. Igaühega kaasnevad omad riskid ja eelised. Kõige riskantsemaks peavad Helm ja Harkmaa viimast varianti. „Kiire turule sisenemise strateegia puhul kasutame me Employer of Record teenust. Kuid üldiselt püüame me võimalikult palju töötajaid värvata oma ettevõttesse, et hoida töö tulemusi, intellektuaalset omandit ja muid olulisi aspekte oma kontrolli all,“ selgitab Helm. Harkmaa kinnitab, et Employer of Record teenus on väga hea katsetamaks turule sisenemist. ”Mõnes riigis saab seda teenust küll ainult ajutiste töötajate värbamiseks kasutada ja lisaks võivad kohalduda ka muud tingimused. Vastasel korral on risk, et suhe võidakse ümber kvalifitseerida töösuhteks, misjärel kohalduvad kohe ka vastavad maksud ja muud nõuded,“ hoiatab vandeadvokaat. Intellektuaalse omandi kaitse ja maksudega seotud riske peavad mõlemad eksperdid kõige suuremaks iseseisva teenuse osutaja värbamisel. „IT-ettevõttele on intellektuaalne omand strateegiline A ja O ja seepärast tuleb seda ka hoolega kaitsta. Seda tuleb teha algusest peale õigesti. Sama on ärisaladuse kaitse ja konkurentsikeeluga. Kolmiksuhteid (st värbamist läbi Employer of Record teenuse osutaja ja oma äriühingu kaudu tegutsevat iseseisvat teenuse osutajat) kasutades võib konkurentsikeelu panemine töö tegijale olla keeruline, samuti tuleb arvestada, et intellektuaalse omandi õigused tuleb lepinguga eraldi kaitsta,“ märgib Harkmaa. Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme välismaal töötajate värbamise, tööjõurenditeenuse ja iseseisva teenuse osutaja kasutamise ning seotud riskide ja muude töösuhetega seotud strateegiliste küsimuste üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm. Saatekülalised on globaalse veebipõhiseid isikusamasuse tuvastamise teenuseid pakkuva ettevõte Veriff juriidilise osakonna juht Ulla Helm ja Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa. Teemat „Välismaise talendi palkamine ilma õiguslike riskideta“ käsitletakse lähemalt Soraineni tööõiguse ja -vaidluste veebiseminaril, mida saab järele vaadata siit.

Kuidas teha Eestist investeeringute magnet, mitte planeeringute labürint

Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri märtsikuu saates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm. 2600 töötajaga ja 250 miljoni eurose käibega IT-ettevõtte juht Alamäe kinnitab, et ärikeskkonnana on Eesti hea koht, kuid keeruliseks läheb siis, kui ambitsioon on teha rahvusvahelist äri. „Liiga palju aega ja raha kulub logistika peale. Võrreldes lennuühenduste keskpunktis asuvate linnade – Frankfurdi, Londoni, Pariisiga – kulub Eesti ettevõtjal keskmiselt üks ööpäev ühe tööreisi kohta rohkem. Samas on Eesti ja Tallinna tohutu eelis turvalisus,“ leiab Alamäe, kellel on võrdluseks ettevõte ka Ladina-Ameerikas. „Eesti inimesed ei saa arugi, kui oluline turvalisuse aspekt tegelikult on,“ ütleb ta. Raudsepp leiab, et Tallinnasse investeeringute kaasamiseks tuleb esimese asjana rääkida planeeringutest, ning lubab pöörata planeeringusse suhtumise teistpidi: „Planeering ei ole lihtsalt üks bürokraatlik protsess, mis tuleb ära kannatada mõlemal osapoolel – ettevõtjal ja linnal. See on võimalus, mille kaudu saabuvad linna investeeringud, rahavood ja töökohad, millest omakorda makstakse makse. Me tahame need asjad selgemaks ja kiiremaks muuta. Tahame näha olukorda, kus planeeringu teekond pole mitte labürint, vaid selgelt läbitav koridor,“ lubab ta teha Tallinnast targa linna, kus otsused on analüüsi- ja andmepõhised ja edasi saab liikuda kiiresti. Riigi tasandil näeb ta kõige suuremat vajakajäämist selles, et riik teeb liiga palju asju ise ega telli erasektorilt. Nii kannatavad mõlemad. Kuna Eestisse tullakse valdavalt Tallinna kaudu ja liiga sageli ainult Tallinnasse tullaksegi ning edasi ei mindagi, tähendab see, et kõik, mis Tallinnast väljapoole paistab, on ülioluline. Mis siis peaks siit väljapoole paistma? „Kindlasti mitte ainult teenused ja atraktsioonid, vaid ka inimeste hoiak, mõtte- ja elulaad ning -filosoofia,“ rõhutab Tallinna linnapea. „See kõik määrab, kuidas me välja paistame. See, kes siia tulla soovib – õppima, elama, ettevõtlusega tegelema või turismi eesmärgil – teeb otsuse selle järgi, kuidas ta meie keskkonnaga haakub, mis tunne tal siin tekib.“ Alamäe rõhutab Tallinna ja Eesti maine kujundamise potentsiaalina (lisaks turvalisusele) kustuma hakanud digi- ja innovatsiooniriigi kuvandi olulisust. „Nortali suur missioon on anda inimestele aega – automatiseerida tühjad tegevused, õgvendada protsesse, digiteerida teenused. Aega, mida sel moel õnnestub kokku hoida järjekorras seismise või paberite täitmise asemel, saab kasutada eneseteostuseks, innovatsiooniks, tööks, lastega tegelemiseks,“ rõhutab ta. Globaalse haardega IT-ettevõtte juhi hinnangul on Eesti juhtimiskultuur imelik segu väga paljudest erinevatest teguritest. „Me oleme väga palju mõjutusi saanud Soomest ja Rootsist. Meil on minevikust kahjuks veel sees ka Sovjeti-juurikas. Kuid üldiselt on Eesti juht oluliselt universaalsem mõne suurriigi ettevõtte juhist – seal spetsialiseerutakse rohkem. Meie kasutame väljendit „T-kujuline juht“. „T“ ülemine kriips tähendab seda, et inimene oskab suhestuda lisaks oma kitsale valdkonnale ka muude teemadega. Ta on palju laiema vaatega. See võib olla ka põhjus, miks meil Eestis on tehnoloogiasektor olnud suhteliselt tugev, sest seal on vaja ettevõtlikke ja laia vaatega inimesi,“ oletab Alamäe. Märtsikuu „Soraineni sageduses“ arutleme Nortali asutaja ja tegevjuhi Priit Alamäe ja Tallinna linnapea Peeter Raudsepaga selle üle, kuidas Eestit ja Tallinna investorite ja turistide jaoks atraktiivsemaks teha. Räägime ka Eesti juhtimiskultuurist nii ettevõtjate kui ka kolmanda sektori vaatest. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.

Kaitsetööstuse käekäigust: Raha krabinat on kuulda, aga hankeprotsessid on veel aeglased

Kaitsetööstuses pole piirülene ettevõtlus mitte valik, vaid kohustus. Tellijaks on riigid, kusjuures mitte iga riik ei sobi kliendiks. Kui tahad oma äri hoida ja kasvatada, siis lihtsalt pead laienema, tõdesid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri saatesarjas kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitsevaldkonna juht Robin Teever. „Umbes 60 riiki üle maailma võiksid teoreetiliselt üldse meie kliendina kõne alla tulla. Need tuleb ise üles otsida, ise nende juurde minna. Koha peale minek on oluline, sest kliendid tahavad, et sa räägid nende keeles ja viid oma kauba sinna kohale, et nad saaksid seda oma silmaga näha ja oma käega katsuda,“ ütleb Kangur. 2013. aastal asutatud ja enamjaolt militaarotstarbel kasutatavaid mehitamata maismaasõidukeid arendaval ja tootval Milremil Roboticsil on peakontor Eestis ja tütarettevõtted Soomes, Rootsis, Poolas, Hollandis, Araabia Ühendemiraatides ja USAs. Enne laienemisotsust tee kodu korda! Kohalikku kultuuri ja norme on mõistlik laienemise eel tundma õppida, kuid enne seda veendu, et su kodune majapidamine on korras. Sama reegel kehtib näiteks ka investeerimisringi sisenemisel. Teever paneb südamele vaadata üle: intellektuaalomandi, st kas kõik asjakohased inimesed on selle sulle üle andnud, litsentsid on korras ja omanikevahelised suhted reguleeritud, ja tarneahela, st kas see jookseb sinu ettevõtlusambitsioonidega samas rütmis ehk et kas sa oled suuteline ka tarnima kõike, mida uutele äripartneritele kokku lubad, ja kas oled kohalikud partnerid ära kaardistanud, kes aitavad sul tarneid teha. Advokaadid saavad aidata kõik sammud üksikasjalikult läbi mõelda ja vormistada vajalikud dokumendid. USAga äri tegemine on nagu sõit Ameerika mägedel Välisriikidesse äri laiendamisel tasub igal juhul iseseisvalt või nõustaja abiga tutvuda ka ekspordikontrolli reeglitega – militaarvaldkonnas on reeglitepakett eriti mahukas ja riigiti erinev, sh Euroopa Liidu raames. „Oih! Ma ei teadnud, et mu toode käib sinna alla!“ suhtumisega Teeveri sõnul mängida ei maksa, sest eriüksused, kes reegleid mittetundva turuosalise ukse maha löövad ja kauba konfiskeerivad, toovad reaalsustaju kiiresti kohale. Eestis reguleerib valdkonda ka karistusseadustik. Milrem on enda jaoks jaotanud ekspordiriigid prioriteetuse järgi I ja II taseme sihtriikideks. „Olenevalt ametipostil istuvast administratsioonist liigub USA meie jaoks number üks sihtriigist kõige viimaseni välja. Igapäevane valu on kõige suurem tarneahela ja tollidega seotud küsimustes. Seda eriti siis, kui tuleb sisse suur hange, mille jaoks on vaja palju toota. Ostumeeskond võib leida ennast fakti eest, et komponente, mis enne olid kiiresti kättesaadavad, tuleb nüüd oodata 8 kuud,“ toob Kangur välja USA seinast seina kõikuvate poliitiliste otsuste mõju eksportiva ettevõtja tegevusele. USA turg näib ühest küljest meelitav ja magus, teisalt tasub enne lõikamist 10 korda mõõta, soovitab ka Teever. „USA 800 miljardi dollari suurust aastast kaitse-eelarvet vaadates võib tekkida tunne, et see on päris lookas laud, kust jätkub igaühele paluke. Teisalt võivad sinna äri tegema suunduvaid ettevõtjaid ehmatada geopoliitilised aevastused ning tuleb arvestada, et kohe, kui sa hakkad end lähemalt USAga siduma, lülitad ennast sealse ekspordikontrolli režiimi alla. Halduskoormuse mõttes võib kohati olla täiesti mõistlik selle turu poole mitte vaadata,“ tõdeb ta. „Soraineni sageduse piirülese äri eri“ saadetes räägime ettevõtjatega, kes vaatavad ambitsioonikalt Balti riikidest kaugemale. Veebruari ehk riigikaitsekuu saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas ning saatekülalised on Milremi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitse valdkonna juht Robin Teever.

Piiriülese äri eri: laienemisplaane pidades mõtle ka maksudele

Rege rauta suvel, äriga laiene välisriiki, kui koduriigi majandus on talveunes ehk Eesti puhul on just praegu selleks soodne aeg, soovitavad makse- ja tarnelahenduste platvormi Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja advokaadibüroo Sorainen maksutiimi juht Kaido Künnapas saates „Soraineni sagedus“. „Balti riikide SKT maht on veidi üle 100 miljardi. Poola on üksi ühe turuna juba 6 korda suurem. Kui tahad suurt äri teha, siis pead laienema. Eest turul hakkab igav,“ ütleb Õisma. 2018. aastal asutatud Montonio ambitsioon on suur – riskikapitali kaasatakse 20 miljonit eurot aastas ning iga uue investeerimisringiga võetakse ette uus riik, kuhu laieneda. Hetkel küll on siht võetud vähem kiirtempos horisontaalsele ehk geograafilisele laienemisele ning rohkem Balti riikides ja Poolas vertikaalsele ehk võimalikult laiale teenusepakkumisele. Laienemismõtteid kaaludes tasub ka maksuaspektid põhjalikult läbi mõelda Kui plaan on välisriigis töötajaid värvata, tasub mõelda näiteks sihtriigi tööjõumaksude ja optsiooniregulatsiooni peale. Välismaise „keha“ loomisel tulevad mängu kohustuste jm jaotamine ühingute vahel, seotud isikute ringi määramine, turuhinnaga kauplemise tagamine, tulu-ja käibemaksu ning ka kohalike maksude küsimused. Kasulik on võtta projektijuhtimise töö siiski Eesti kohalikult nõustajalt, kes oma kliendi hingeelu tunneb. „Meil on ülemaailmne koostööpartnerite võrgustik, kelle kaudu saame tagada kõrgetasemelise nõustamise väga paljudes riikides. Meie roll on eelarveid ja töövooge juhtida. Näiteks USAsse laienedes võivad New Yorgi advokaatide tunnitasude tõttu eelarved üle käte minna jube kiiresti. Me saame palju tööd ette ära teha, et arved kontrolli all hoida,“ ütleb Künnapas. Tema sõnul tuleb ette ka olukordi, kus maksude tõttu pole laienemine üldse mõistlik. See võib olla asjakohane ettevõtjate puhul, kus on väga suur inimtööjõu osakaal ning riigis, kuhu laieneda soovitakse, on väga kõrged tööjõumaksud. Tarkvarapõhistel äridel maksuküsimused laienemisplaane pigem ei mõjuta. Jaanuarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme, millal tasub ettevõttel kaaluda välisturgudele laienemist, kui suurt rolli mängivad seejuures maksuküsimused, millistes riikides on maksukeskkond soodne ning kus varitsevad ambitsioonikat ettevõtjat kõige suuremad karid. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm ning saatekülalisteks idufirma Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja Soraineni maksutiimi juht dr Kaido Künnapas. Kaido ja Soraineni maksutiimi jurist Elisabeth Lauri on käesoleva aasta aktuaalsemad maksuteemad lahti kirjutanud artiklis „Mida toob 2026 aasta Eesti maksumaastikule? Seadusloome, näited ja võrdlus lähiriikidega”. Välismaale laienemise kohta soovitame kuulata Soraineni ärihommiku salvestust teemal „Kui koduturg jääb kitsaks – kuidas teha tehinguid välismaal“, kus tehingunõustaja Toomas Prangli ja Sunly tegevjuht Priit Lepasepp oma kogemuslugusid jagavad.

Laar ja Lepasepp: Meil on uskumatult hea Eesti

Nii head Eestit nagu täna ei osanud me esialgu isegi tahta, tõdevad ajaloolane ja poliitik Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“. „Kõik see, mis on praegu meie ümber, on uskumatu ja eriti hea tunne on selle pärast, et kõik see on päris meie enda – meie maa ja meie rahva – tehtud,“ rõõmustab endine kahekordne peaminister Laar. Muret teeb aga saatejuhile ja - külalisele ühelt poolt mugavus ja teisalt soov üle reguleerida. Kõige mõttetum asi on üritada teha head veel paremaks Laar toob praeguse aja miinustena välja laiskuse ja enesekindluse puudumise. „Kui enesekindlus ära kaob, hakatakse vahtima kangesti teiste poole ja kuulama seda, mida igasugu targad teooriad räägivad. Tavaliselt lõpeb see sellega, et kehtestatakse suur hulk uusi reegleid ja piiranguid. Piirangute hulk on ohtlikult suureks paisunud ja siin tuleb tugevalt pidurit tõmmata. Ütleks isegi, et vastupidises suunas liikuda,“ julgustab ta. Ta lisab, et eestlus on vabadusega tihedalt seotud. Vabaduse vähenemisest ja liigsest kontrollimisest algab sotsialism. Lepasepp nendib, et nii ühiskonnaliikme kui juhina teeb tedagi murelikuks, et inimesed reguleerivad oma elu üle, kuigi enamasti tehakse seda heade kavatsustega. Suur osa energiast, mida võiks ettevõtluses kulutada näiteks klientidega suhtlemiseks või parema toote loomiseks või müümiseks, läheb raisku heade asjade paremaks tegemise peale. Samamoodi on ka vabariigi tasandil: „Meil on kena riik olemas. Kujundlikult rääkides on redelid ära reguleeritud, nüüd on asutud reguleerima redelipulkade vahesid. Üha rohkem ootavad ja soovivad inimesed ka ise, et neid reguleeritakse. Mugav on, kui ei pea oma peaga mõtlema, vaid saad vaadata kusagilt seadusest, määrusest või sisekorrast järgi, et teha tuleb nii ja just nimelt ainult nii.“ 90ndatel oli vaja teha vähem otsuseid ja valikud olid lihtsamad? Laar mõtiskleb, et 90ndatel polnud poliitikas äratiksujaid: „Kõik inimesed, kes 90ndatel poliitikasse tulid, oskasid ka midagi muud teha. See annab teistsuguse lähenemise. Kui sa midagi muud peale poliitika teha ei oska, lähevad otsused tihtipeale viltu.“ Ta tõdeb, et takkajärgi tundub kõik ilusam ja loomulikum. Tegelikkuses vaieldi selle üle toona palju, kas me tahame minna Euroopa Liitu ja NATOsse. Alguses tuli luua eeldused, et selline valik üldse võimalik oleks. Seda eriti NATO puhul, sest 90ndate alguses polnud sellist kontseptsiooni nagu NATO laienemine veel olemaski. Lepasepp meenutab, et erinevalt Baltikumist läksid mitu liiduvabariiki teist, mitteotsustamise teed. Nii näiteks tegid Valgevene ja Ukraina sellise valiku, et vaatame: oleme nii ühel pool kui ka teisel pool, teeme natuke ühega diili ja natuke teisega diili. „See hind, mida mõlemad rahvad minevikus tegemata otsuste eest täna maksavad, on pöörane. Eestis oleme teoks teinud hullumeelse julgustüki: ühest veidrast nurgatagusest maast oleme saanud toredaks euroopalikuks õigusriigiks, arenenud majandusega demokraatiaks.“ Neil, kes tänast Eestit vaid tumedates värvides näevad, soovitab Laar lugeda teost „Jõuluriik". Raamatus kirjeldatakse Vabadussõja esimest 50 päeva, mil kõik tundus must ja lootusetu, nii et Eesti riigi sündi võib tõesti jõuluimeks pidada. „Tasub püüelda püüdmatut ning kui me oleme rõõmsad ja enesekindlad, läheb kõik hästi,” sõnastab Laar oma jõulusoovi. Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad poliitik ja ajaloolane Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp Eesti ja eestluse üle: kas Eesti on valmis; kas ja mis on 90ndatega võrreldes tänaseks muutunud; mida on Eestil täna maailmale pakkuda ning mis teeb tänases Eestis rõõmu ja mis muret.

Kultuur ei sünni personaliosakonnas - see on iga juhi luua, juhtida ja hoida

Organisatsioonikultuurist räägitakse palju, kuid selle loomiseks ei piisa loosungitest ega kohvitassi peale trükitud sõnumist. Kultuur on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad, otsustavad ja tegutsevad – see on tavade ja traditsioonide kogum, arutlevad advokaadibüroo Sorainen inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms ja Bolti globaalne personalipartner Elen Tukk saates „Soraineni sagedus“. Kristiina Härmsi sõnul algab kultuuri kujundamine esimesest ettevõtte-sisesest koolitusest, kuid jätkub mitmel tasandil: töötoad ja sisekoolitused väärtusuuringud („kui kaugel me väärtuste järgi elamisest oleme?“) rahulolu-uuringud ja nn arvamusfestivalid, mis Sorainenis kord aastas tavaks väärtus-saadikute nimetamine kolleegide vahel ja muu tunnustamine igapäevane järjepidev kommunikatsioon jne „Väärtused ei ole kampaania — see on järjepidev töö,“ rõhutab ta. Sellest, kuidas noores ettevõttes väärtuste sõnastamisega alustada, jutustab Elen Tukk Ready Player Me näitel: „Ettevõtte alguses kaasasime töötajad, asutajad ja juhtkonna. Koostasime testgrupi ja küsisime lihtsalt: milline on inimene, kes siin tõeliselt edeneb – toob häid tulemusi, liigub kiiresti edasi ja töötab nii, nagu tahaksime, et kogu tiim töötaks. Nende vestluste pealt sündisid meie väärtused, millele inimesed ise nimed panid. Üheks põhiväärtuseks kujunes „usalda ja ole usaldatud“ – eeldus iseseisvat tegutsemist toetavale keskkonnale. Usalduse kõrval olid võtmes ka ausus ja avatus, eriti kliendisuhtluses. Kui midagi läks viltu, oli kokkulepe lihtne: räägi kliendiga ausalt, sest kui usaldus meie toote vastu kaob, kaob lõpuks ka äri.“ Juhtide roll kultuuri kujundamisel – kala mädaneb peast Kristiina rõhutab, et juhtide arendamine on organisatsiooni alustala. „Kui me spetsialistide karjäärisüsteemi loomisesse ja nende arendamisesse ei panusta, siis ei saa ka loota, et juhiks saades paneb spetsialist kokku ägeda ja inspireeriva tiimi, kes tõmbab turult ligi parimaid talente. Potentsiaalsetele uutele juhtidele on Sorainenis oma arenguprogramm, kus räägitakse mitte ainult sellest, kuidas kliente aidata, vaid ka sellest, kuidas tiimi arendada ja motiveerida,“ soovitab ta oma ettevõtte praktikat teistelegi. „Kahjuks on Eestis endiselt juhte, kes usuvad, et organisatsioonikultuur on HR-i projekt – HR teeb midagi ja hiljem mõõdetakse, kas õnnestus,“ ütleb Elen Tukk. „Tegelikult loovad kultuuri tiimijuhid ja nende juhid, sest nemad on inimestele igapäevased eeskujud. Kui ettevõttes on kokku lepitud, et väärtustatakse tiimitööd, aga mõni juht premeerib hoopis staari, kes teistega ei arvesta, saab tiim vastuolulise sõnumi: millised väärtused siis päriselt kehtivad? Selline ebakõla kasvatab kiiresti rahulolematust. Muutlikus äri- ja majanduskeskkonnas peavad just selged ja päriselt elatud väärtused andma inimestele tunde, et nad teavad, mida oodata ja kuidas üksteisega suhelda.“ Lojaalsust loovad kaasamine, märkamine ja koos veedetud aeg Elen Tukk rõhutab, et inimesed toetavad hea meelega seda, mille loomises nad ise osalevad. Kristiina Härms lisab kolm lihtsat, kuid toimivat soovitust: Märkamine — see kehtib nii erialaste saavutuste (nt advokaadieksami sooritamine, tõus karjääriredelil jms) kui ka isiklike sündmuste (abiellumine, kooli lõpetamine) kohta, Kaasamine — küsi töötajate arvamust ja anna võimalus kaasa mõelda, Koos veedetud aeg — iga suhte, ka tööalase, kvaliteet sõltub koos oldud ajast. Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme organisatsioonikultuuri sisu ja tähenduse ning noorte kaasamise üle. Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Bolti värske globaalne personalipartner Elen Tukk ja Soraineni inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms, kes on büroos töötanud selle algusest saadik ning tähistas sel aastal 30ndat tööjuubelit.

Jõks ja Kaljulaid: Meist igaühel on valimiste ajal rohkem võimu kui ministri portfellis

Rahvusvaheliste indeksite järgi vabadustelt maailma esireas sammuva Eesti ees on tõsised väljakutsed kätte võidetud vabaduste ja demokraatia eest iga päev seista – võti pole mitte valitsuse varnas, vaid iga kodaniku enda taskus, tõdevad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks saates „Soraineni sagedus“. „Riigipoliitika on professionaliseerunud ja selle hea külg on, et kui on vaja kiiresti otsuseid vastu võtta, siis võetakse. Masinavärk ja distsipliin töötavad,“ võrdleb Jõks tänast riigipoliitika seisu õiguskantslerina töötamise ajaga, mil ta riigivorsti tegemist lähemalt nägi. „Ma olen paljude Riigikogu koosseisudega koos töötanud. Esimeses Riigikogus, kellega ma koostööd tegin, inimesed mõtlesid ja julgesid ka öelda, mida nad mõtlesid. Järgmises Riigikogu koosseisus saadikud mõtlesid, aga enam ei julgenud öelda. Kolmas Riigikogu koosseis oli selline, kes ei mõelnud ega ka ei öelnud midagi. 2019ndatel jõuti sellesse perioodi, kus ei mõeldud, aga öeldi. Praegu näen ma ohuna eelkõige kiireloomulisust, mis tuleneb osalt kriisidest – pandeemia ja seejärel energiakriis, nüüd majandus- ja julgeolekukriis – see tapab demokraatia olemuse ära, sest otsused tehakse ära lühikese ajaga ebademokraatlikult „kauaks meid on“ põhimõttel,“ osundab Jõks. „Kriisi ajal on lihtne öelda, et „meil on kriis, praegu mobiliseerume ja pärast arutame“. Aga kui seni võimude lahususest ja demokraatlikest protsessidest lähtuv võim kriisiolukorras neist põhimõtetest enam kinni ei pea, siis on väga kehvasti. Moldova valimised on julgustav näide sellest, kuidas nurkade lõikamise ja õigusruumist ülesõitmise asemel jäi president Maia Sandu demokraatlikele väärtustele kindlaks – ehkki tema ümber oli palju nõuandjaid, kes soovitasid Vene mõju tõrjumiseks vastupidist,“ näitlikustab president Kaljulaid õigusriigi põhimõtetele truuks jäämise olulisust Vähe on väljavaateid riigil, kes ei oska rakendada oma noorte potentsiaali. President Kaljulaidi Fond (PKF) ja advokaadibüroo Sorainen tegelevad noorte kaasamise ja haridusega aktiivselt. „Eesti on maailmas üks vabamaid riike ja seda mitte ainult ajakirjandusvabaduse poolest (2025. aasta andmetel on Eesti Norra järel 180 riigi seas teisel kohal meediavabaduse indeksis: https://rsf.org/en/index). Kui riik on väga vaba ja seejuures ka suhteliselt madala maksukoormusega (36% Euroopa Liidu keskmise 48% vastu), siis sellises riigis peavad kodanikud riiki ise tegema. Mida vabam on riik, seda suurem on igaühe mõju ja võimalus kaasa rääkida selles, milline see meie riik on 20 aasta pärast. Mulle selline riik väga meeldib, aga see vajab aktiivseid kodanikke,“ selgitab Kaljulaid endanimelise fondi eestveetavate algatuste Arutlev Kool ja Demokraatia Akadeemia mõtet. „Me kõik oleme demokraatia arhitektid. Juba kujunenud hoiakuid me ei muuda, aga seda enam tuleb mõtestatult tegeleda uue põlvkonnaga, kes lähevad tulevikus Kadriorgu ja Toompeale. Seetõttu toetab Sorainen PKFi loodud Demokraatia Akadeemiat, sest vastasel juhul on meil järgmine kümnend kaotatud. Praegu oleme kaotanud kaks kümnendit ja ma ei tahaks, et me kaotama ka kolmanda,“ ütleb Jõks. Valimistekuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme demokraatia olemuse ja tervise üle nii riigivalitsemises, spordimaailmas kui ka noorte suunamises. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on demokraatiavalvurid – endine Eesti Vabariigi president ja praegune Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ning Soraineni partner Allar Jõks, kes juhib büroo riigisuhete valdkonda. President Kaljulaidi Fondi ja Soraineni seob koostöö Demokraatia Akadeemiaga, mis on inspireeriv programm 15- kuni 19-aastastele noortele, kes soovivad ühiskonnaelus aktiivsemalt kaasa rääkida.

Sorainen ja Helenius: teeme Eesti korda!

Seekordses „Soraineni sageduse“ saates saavad kokku kaks soome päritolu ärimeest: omanimelise advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen ja Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Mõlemat meest seob tihe side Eestiga, mis sai alguse 90ndatel. Sorainen saabus esimest korda Eestisse 1991. aastal, eesmärgiga kirjutada Balti riikide uutest äriregulatsioonidest ülikooli diplomitöö. Pärast Ida-Berliinis õppimist tundus see talle järjekordse põneva seiklusena. Siinsete regulatsioonide tundmaõppimine viis aga samm-sammult omanimelise advokaadibüroo asutamiseni. Sorainenist aasta hiljem jõudis siia teine soomlane, Joakim Helenius. Koos vana Cambridge’i kursavennaga renditi Tallinnast Volvo, millega sõideti läbi kõik kolm Balti riiki. „See oli küll minu jaoks šokk. See oli minu esimene tegelik kokkupuude endise Nõukogude Liiduga. Kõik nägi välja, nagu sõda oleks üle käinud. Kõik oli hall, majad vajasid renoveerimist ja inimeste riietus oli Lääne-Euroopaga võrreldes hoopis teistsugune. See oli nii palju vaesem, kui ma olin arvanud.“ Kuid just kohaliku eluolu nägemine andis Heleniusele tõuke siin äri alustada. „Ma vajasin, nagu Aku, uut seiklust ja ma nägin, et siin on midagi teha.“ Nii asutas ta koos Hansapangaga investeerimisettevõtte, millest on tänaseks saanud Trigon Capital. Lisaks asutas ta investeerimisfondi nimega Baltic Republics Fund, millest kujunes 90ndatel ja 00ndatel Baltimaade suurim finantsinvestor. „Olid põnevad ajad. Tollal tegi minu ettevõte kõik siinsed suuremad aktsiaemissioonid ja börsil noteerimised,“ meenutab Helenius. Liidrist tagaajajaks „Ma arvan, et Eesti arenes Lätist ja Leedust palju kiiremini tänu lähedastele suhetele soomlastega, kellelt sai palju üle võtta. Nii oli Eesti juba pooleldi lääneriik, kui nad olid ikka veel Ida-Euroopa riigid,“ räägib Helenius. Tema sõnul said Eesti ettevõtted kiiresti aru, et neil on vaja professionaalseid audiitoreid ja juriidilisi nõustajaid ning korraliku dokumentatsiooni hakkasid nõudma ka siinsed pangad. Tänaseks on aga Eesti juhtpositsioon kadunud. „Eesti patrioodina mulle ei meeldi see, et kui me paarkümmend aastat tagasi olime Leedust ja Lätist massiivselt ees, siis tänaseks on Leedu läinud meist mõnes mõttes mööda. Kui esimesed kümme-viisteist aastat läks Eestil väga-väga hästi, siis viimastel aastatel on siin midagi valesti läinud.“ Aku on nõus. „Ühel hetkel oli välisinvesteeringute hulk elanike kohta Eestis Ida-Euroopa suurim. Siin oli nii oskuslikku tööjõudu kui ka odav tootmine. Tänasel päeval on aga kõik muutunud: siin ei ole enam odav. Meil on ka küllaltki vähe tugevaid brände, mida saaks eksportida.“ Septembrikuu „Soraineni sageduses“ võtame arutleme Eesti ettevõtluskeskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle. Saadet juhivad meie finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik ning konkurentsiõiguse ja tururegulatsiooni ekspert Mario Sõrm. Saatekülalised on Soraineni advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen ja Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Aku Soraineni põnevast teekonnast Eestisse ja Baltikumi 90ndatel saab kuulata pikemalt 2020. aastal salvestatud „Soraineni sageduse“ episoodist: https://open.spotify.com/episode/3ErQ8WdRqDVePFx0Y3yD4h?si=dde03666263c4701

Tehingunõustajad: Aasta algus on olnud tegus ja hoog ei näita raugemise märke

Balti tehinguturul on toimumas palju, kuid kuldajastu pole veel käes. Jõuliselt on mängu tulnud kodumaine kapital, mis annab hoo sisse ligi pooltele tehingutele. Skandinaavia turg on elavnemas, andes lootust ka Eestile. Samas on Kesk- ja Ida-Euroopa turud Põhjamaadest jätkuvalt aktiivsemad ning Leedul on hoolimata Eestiga sarnastest keerulistest oludest õnnestunud nendega ühte jalga käia ja pidevat stabiilset kasvu hoida, arutlevad advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmistehingute valdkonna juht Piret Jesse ning LHV investeerimispanganduse juht Maire Gustavson saates „Soraineni sagedus“. Tehingunõustaja hiline kaasamine läheb ettevõttele kalliks maksma Jesse soovitab tehingunõustaja kaasata kohe, kui tehingu tegemise mõte pähe tuleb, sest nii õnnestub kokku hoida hulga aega, mille lõpuks maksab ikkagi kinni klient. „Eriti halb on lugu siis, kui üks tehingupool on kogenud ja teine mitte. Valdavalt saab kõiki riske katta nii, et mõlema poole huvid on arvesse võetud. Mõistagi, eks mõlemad pooled peavad selleks üldjuhul tegema järeleandmisi, et tehing ikkagi saaks toimuda,“ selgitab ta. Jesse paneb südamele konsulteerida just nimelt tehingunõustajaga, sest tehingute valdkond on väga spetsiifiline ning mõne teise valdkonna advokaat ei pruugi osata õiget nõu anda. „Meie oskame soovitada, missugust tehingustruktuuri millal ja miks valida, missugused riskid igas konkreetses sektoris valitsevad ja kuidas neid katta. Pooled, kes ise igapäevaselt tehinguid ei tee, ei oska nende asjade peale tulla,“ ütleb ta. Gustavson toob välja teisegi aspekti nõustaja kaasamise olulisusel: „Alustuseks tuleb välja selgitada ülesande püstitus. Harvad pole juhused, kus meie juurde tullakse kindla sooviga kaasata kapitali või teha IPO. Meie aitame analüüsida, mis faasis ettevõte on. Võibolla on tänasel turul ja ettevõtte konkreetses olukorras hoopiski kasulikum võtta näiteks allutatud laenu. Alustame sellest, et arutame koos, mida üldse saavutada tahetakse.“ Müügimõtteid kaaludes soovitab Jesse kaaluda ettevõtte auditit, et hinnata, mis seisus ettevõte on ja mis on riskid ning teha ettevõte esmalt korda, et saaks müüa võimalikult hea hinnaga. Auditi käigus võib ka selguda, et võibolla polegi aeg veel müügiks küps. Tehingule eelnevat ettevalmistustööd peab ülioluliseks ka Gustavson – vastasel korral ei pruugi mõni investor tehingule pealegi vaadata. Teisest poolaastast ja uuest aastast on oodata tehinguturu aktiivsuse tõusu Panga esindaja hinnangul ei ole praegu laiade oksjonite, vaid kahepoolsete läbirääkimiste ajastu ostjate ja müüjate vahel: „Üksteist leitakse üles ja mõeldakse läbi, mida koos teha. Kiirelt kappamine ei ole praegu teema,” analüüsib Gustavson. Advokaadibüroo vaates on tänane tehinguturg kõhklev ja läbimõeldud, aga optimistlik. „Väga palju suuri tehinguid on olnud ootel juba mitmeid aastaid. Väljumised ootavad paremat aega. Globaalses vaates on paljud tehingud praegu tollitariifide ulatuse ja mõju info ootel. Kui Baltikumist rääkida, siis aasta alguses toimunud viimase kümnendi üks suurtehinguid – Rimi poeketi ost Taani Salling grupi poolt – näitab, et ka väga kinnisvara- ehk asukohapõhine äri on ikkagi atraktiivne ja meie piirkonda tehakse julgelt väga suuri investeeringuid,” kinnitab Jesse, kelle sõnul on ootele pandud tehingute järjekord täis põnevaid üllatusi, millest lähiajal loodetavasti kuuleme. „Soraineni sageduse“ augustikuu saates analüüsime Balti tehinguturu hetkeseisu ja trende ning räägime sellest, mida ettevõtjatel tasub tehinguid ette valmistades silmas pidada. Balti tehinguturu arengutest saab lähemalt lugeda advokaadibüroo Sorainen analüüsist „Baltimaade M&A turg kohaneb uue tempoga“: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/baltimaade-m-a-turg-kohaneb-uue-tempoga/

Kui tahad turuliidriks saada, pead ise tempo dikteerima

Riskijulgust, lennukaid ideid ja kuulamisoskust hindavad juhi töös olulisimaks advokaadibüroo Sorainen Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja Piletilevi PLG tegevjuht Sven Nuutmann. Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad kaks tippjuhti, mida turuliidriks oleva ettevõtte juhtimine tähendab, mida silmas pidada välisturgudele laienemisel ning kuidas head finantstulemused keeruliste majandusolude kiuste koju tuua. „Ettevõtet juhtima asudes võtan selle kõigepealt enda jaoks tükkideks lahti, et tuvastada mured, millega on vaja põhiliselt tegeleda. Peamine on müügi käivitamine – tuleb aru saada millega ettevõte raha teenib,“ mõtestab Nuutmann lahti juhtimisretsepti, mis on temale erinevaid ettevõtteid juhtides edu toonud. „Tuleb jälgida konkurente ja olla kogu aeg parem kui nemad. Kui muud moodi parem olla ei oska, siis tuleb lihtsalt rohkem tegutseda. Isegi kui teed alguses rohkem valesti, jõuad ikkagi kiiremini õigete asjadeni. Mõõdukas risk on ainus võimalus arenemiseks, sest riskides tehakse vigu ja vigadest õpitakse,“ lisab Nuutmann, kes peab üheks viimase aja oluliseks töövõiduks Piletilevi pööramist näoga kliendi poole, sest teenuse kvaliteet on võtmetähtsusega. Fookuse seadmist tipptasemel teenusele, mis omakorda kajastub finantstulemustes, peab oluliseks ka Lepasepp: „ Juht ei pea iga lahingut vastu võtma ega iga nurka ettevõttes ära koristama. Soraineni äri on ettevõtjate aitamine – selleks tuleb olla klientide juures, tuleb olla turul. Meie eesmärk on tuua äriliselt nutika õigus- ja maksunõustamisega jõukust Baltikumi piirkonda. Ettevõtte head finantstulemused näitavad, et meil on õnnestunud luua klientidele väärtust.“ Välisturgudele avavad ukse innovatsioon ja hea meeskond Hetkel sihib Sorainen välisturge peamiselt ettevõttest alguse saanud, aga nüüdseks järjest vähem bürooga seotud iduettevõttega Crespect, mis pakub advokaadibüroodele juhtimistarkvara. „Uutele turgudele laienemise põhiretsept on tugev tiim ja hea väärtuspakkumine, mis seab eesmärgi, miks üldse uuele turule minnakse,“ võtab Lepasepp peamise kokku. „Üllatavalt palju, mille kohta arvad, et on elementaarne, ei ole tegelikult teise poole jaoks elementaarne. Alati tuleb veenduda, kas sinust saadi aru nii, nagu sa mõtlesid. Ja kui koostöö ei toimi, siis on mõnikord mõttekas kohalikud partnerid hiljem välja osta,“ annab uutele turgudele sisenemise kohta nõu Nuutmann. Ettevõtjaks saab see, kes tegutseb Ambitsioonikatele noortele annab Lepasepp nõu tegutseda nii nagu oleksid juba järgmisel karjääriastmel: „Kõige olulisem on proaktiivsus, jõud ja energia! Lisaks tasub meeles pidada, et head juhid põrgatavad oma mõtteid teistega, koguvad sisendit ja langetavad otsuseid selle põhjal. Noorele juhile soovitan kuulata inimesi!“ „Kui tahad silma jääda, tee alati rohkem, kui sinu käest nõutakse. Kui juba oled juhiks saanud, siis palka endast oluliselt targemaid ja pädevamaid tiimiliikmeid – see toob edu sulle ja su tiimile,“ täiendab Nuutmann. Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme selle üle, kuidas juhtimiskultuur on 30 aasta jooksul arenenud, millele juhtimises rõhku panna ja kuidas saavutada edu. Saatejuht on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Piletilevi PLG tegevjuht Sven Nuutmann ja Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. E-äriregistris hiljuti avaldatud majandusaasta aruannete info järgi on Sorainen jätkuvalt õigusteenuste sektori suurimaid tööandjaid ja maksumaksjaid. 2024. aastal kasvas ettevõtte käive Eestis 19 ja kasum 11 protsenti. Loe lähemalt: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/mullu-kasvas-soraineni-kaive-eestis-19-ja-kasum-11-protsenti/

Vähem jutukoosolekuid, rohkem tegelikku kaasamist!

Arendajad ja kohalikud omavalitsused on hädas avalike koosolekutega, kus kõik arendusprojektid pihuks ja põrmuks tulistatakse. Kuidas peaks kohalikku kogukonda õigesti kaasama, et hundid oleksid söönud ja lambad terved, küsime seekordses „Soraineni sageduse“ saates. „Kõiki projekte ei saagi täieliku konsensusega teha, aga arendaja eesmärk peab olema kohalikust kontekstist aru saada: vältida neid negatiivseid mõjusid, mis kohalikele kõige rohkem korda lähevad, ja näidata, kuidas kohalike inimestega on arvestatud. Kui kogukond suures piires projekti ei soosi, ei tule sellest midagi välja,“ selgitab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Künnapi sõnul pannakse riigi ja KOVide tasandil sageli ekslikult kaasamise ja avaliku koosoleku vahele võrdusmärk, kuid tegelikult on kaasamisvõimaluste tööriistakast tunduvalt mitmekülgsem ja mahukam. „Iga vähegi suurema projekti puhul tuleb alustada sellest, et tehakse kaasamise plaan, mis võikski olla eraldi dokument. Kaasamise plaan peab olema mitmekülgne ega tohi piirduda sellega, mida seadus ette näeb. Seaduses ette nähtud asjad tuleb ära teha, aga mõistlik oleks seda teha niimoodi, et selleks ajaks, kui toimub avalik koosolek, on arendajal juba väga hea ettekujutus sellest, mida kohalik kogukond arvab ja kes on need isikud, kes on arvamuse kujundamise seisukohalt olulised. Initsiatiiv on küll arendajal, aga KOV peab kindlasti olema projektiga pardal. Oluline on, et kaasamine algaks siis, kui midagi on päriselt võimalik otsustada. Pahatihti jääb kaasamine viimaseks ja viiakse läbi siis, kui tegelikud otsused on juba tehtud.“ Tuumajaama arendamisega tegeleva Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako toob oma kogemusest põhjal välja paradoksi: „Inimesed tahavad olla algusest peale arendusprojekti kaasatud ja samas tahavad nad saada algusest peale hästi täpseid vastuseid, aga need kaks ei käi kokku. Kui sul on täpsed vastused olemas, siis on kõik juba läbi mõeldud ja otsustatud ning projektid valmis ega ole palju võimalust midagi muuta. Meil kulus selle peale üsna palju aega, et inimesed saaksid aru, et varajane kaasamine tähendabki seda, et näidatakse, kuidas projekt sünnib, kuidas see areneb ja antakse päriselt võimalus kaasa rääkida. Kõigepealt tulebki lammutada sein – vastuolu tahtmise vahel olla varakult kaasatud ja saada kohe täpseid vastuseid. Igaüks, kes on arendusprojekti teinud, saab aru, et see on kasvav organism, mis muutub kogu aeg, enne, kui see on ehitamiseks valmis. Uued asjad ja küsimused toovad järjest uusi lahendusi lauale. Meie näitasime kogukonnale, mis uuringuid me tegime, mis mõtted meil on ja kui tulid järgmised uuringud, siis kuidas me oma mõtteid muutsime vastavalt uuringu tulemustele. Meil on avalikud koosolekud ja täiendavalt huviliste gruppidele järjekoosolekud, mis sarnanevad pigem töökoosolekutele, lisaks oleme viinud huvilisi naaberriiki tuumajaamu koha peale vaatama. Küsitlusi oleme teinud, et näha suuremat pilti. Tuleb kasutada tööriistade kombot, et luua tervikpilt.“ Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlesime kogukonna kaasamise üle suurprojektide arendustesse. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Fermi Energia keskkonnajuht ja juhatuse liige Diana Revjako ning Soraineni ehitus- ja kinnisvaravaldkonna juht, partner Paul Künnap. Loe lähemalt nõuandeid KOVidele avalike koosolekutega toimetulekuks: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/britta-retel-kuus-oiguslikku-vasturelva-tuuliku-turistide-obstruktsioonile/

Tark omanik valib pädevad juhid ja laseb neil otsustada

30 aastaga on Eesti ettevõtlus teinud läbi tohutu arengu – tänaseks on meil äriregistris üle 267 000 osaühingu ja 2 135 aktsiaseltsi. „1995. aastal vastu võetud esimene äriseadustik oli mittemidagiütlev ja heast ühingujuhtimise tavast ega ESG-st ei teatud midagi,“ hindab advokaadibüroo Sorainen äriühinguõiguse valdkonna juht Karin Madisson saates „Soraineni sagedus“ arenguhüpet, mille Eesti ettevõtlus läbi teinud on. „Meie äriseadustik on maha kirjutatud Saksamaa pealt. Maailmas on ainult kolm riiki, kus ettevõttel on olemas juhatus – Saksamaal, Eestis ja Lätis. Juhatuse töö puhul räägime ettevõtte juhtimisest ja nõukogu töö puhul ettevõtte valitsemisest. Hea valitsemistava on suunatud peamiselt sellele, et kaitsta väikeaktsionäre – nügida omanikke ja juhte väiksemate arvestamise ja hea käitumise suunas,“ selgitab Balti äriühingute valitsemise instituudi (Baltic Institute of Corporate Governance, BICG) Eesti haru juht ja ettevõtja Erik Sakkov. Usalda, aga kontrolli Sakkov soovitab igal ettevõtte organil endale oma roll selgeks teha ja sellest siis ka kinni pidada. Omanik paneb paika nõukogu. Nõukogu paneb paika strateegia ja määrab juhatuse. Juhatus valib töötajad. „Hädad algavad siis, kui tullakse oma rollist välja. Nõukogul on strateegiline roll, ta peab kõike teadma, aga „käsi sisse pista“ ei tohi. Ka omanik, kes arvab, et võib korraldusi jagada, rikub kõik ära. Usaldus ja austus on hea valitsemistava võtmesõnad,“ rõhutab ta. Madisson täiendab, et üks nõukogu rollidest on ka järelevalve juhatuse üle. „Usaldus on vajalik, aga dokumendid peavad ka korras olema! Kui mina oleksin nõukogu liige ja juhatus tuleb mulle ütlema, et usalda mind, kõik on korras. Siis ma vastaksin, et „Näita!“ Me kipume olema üsna halvad dokumenteerimises, mis võib pärast väga kurjalt kätte maksta,“ paneb vandeadvokaat juhtidele oma kogemuse pinnalt südamele. Erikontroll jäägu väikeaktsionäri töövahendiks Viimasel ajal oleme näinud, et riik on asunud endale kuuluvate äriühingute juhtimisse jõuliselt sekkuma, kasutades selleks erikontrolli. Madisson seda heaks ei kiida, viidates, et erikontroll on ikkagi väikeaktsionäri töövahend. „Riigil on olemas kõik võimalused, et vaadata sisse sellesse, mis ettevõttes toimub, ja juhtimises soovi korral piisavalt kaasa lüüa. Küsimus on omaniku ootuste õigeaegses ja korrektses defineerimises. Kui riik käitub nii nagu seni, siis saavad meil varsti inimesed otsa. Kes tahab riigi omandis olevat ettevõtet juhtima minna, kui iga murekoha pärast tõmmatakse sind avalikkuse ees ribadeks? Näidake mulle ettevõtet, kust me ei leiaks mõnda probleemi üles, eriti just tagantjärgi tarkusena,“ ütleb ta. Üldjoontes tõdevad aga nii Madisson kui Sakkov, et meil on riigile kuuluvate ettevõtete valitsemisega siiski natuke paremini kui nii mõnelgi eraettevõttel. Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime ettevõtte hea juhtimise ja valitsemise tavast, Eesti ettevõtluse 20 algusaasta imest ja viimase 10 aasta paigaltammumisest ning tulevikuväljavaadetest ja samuti ettevõtte uuele põlvkonnale pärandamisest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on ettevõtja ja Baltic Institute of Corporate Governance Eesti haru juht Erik Sakkov ning Soraineni partner Karin Madisson. Madisson on erikontrolli teemal pikemalt kirjutanud Äripäevas arvamusloos „Viis olukorda, kus ettevõtte erikontroll on omal kohal“ ning andnud pereettevõtete uuele põlvkonnale üleandmise teemal lähemalt nõu „Soraineni sageduse“ saates „80% omanikest soovib pärandada oma firma pereliikmetele, kuid vaid pooled on asunud selleks ettevalmistusi tegema“.

Juhatuse liikmeid varitseb isikliku varaga vastutamise oht

„Äriühingu juhatuse liikmeks olemine on kõrge riskiga tegevusala. Eesti seadused ja kohtupraktika seavad üsna kõrge standardi, millele juhatuse liige peab vastama. Samas pole ilma riske võtmata võimalik äris edukas olla. Seetõttu navigeerivad juhid kitsal alal hoolsuskohustusest tulenevate nõuete ja ettevõtte eduks vajalike riskide võtmise vahel. Üldjuhul on juhatuse liikme ja ettevõtte omanike huvid samasuunalised, aga mitte alati,“ kirjeldab advokaadibüroo Sorainen partner Norman Aas juhatuse liikmete ees seisvaid riske saates „Soraineni sagedus“. Kuigi võimalikud nõuded esitatakse enamasti ettevõtte, mitte konkreetse juhatuse liikme vastu, on siiski ka hulk olukordi, kus lõppvastutajaks jääb juhatuse liige, sh oma isikliku varaga. Siin tuleb mängu vastutuskindlustus. „Juhatuse liikme vastutuskindlustuse peamine eesmärk on kaitsta juhi isiklikku vara, kuigi kindlustusega saab katta ka teiste juhtivtöötajate, nõukogu liikmete ja nendega seotud isikute vastutusega seotud riske,“ selgitab IIZI kindlustusmaakler Helen Evert. Ta lisab, et Leedus on hinnanguliselt 40% ettevõtetest vastutuskindlustus olemas ning ka vastavad kohtuvaidlused üsna tavalised. Eestis on vastav osakaal vähem kui 0,5%. Kindlustuse vajalikkust on hakatud rohkem teadvustama pärast meedias palju kajastamist saanud Nordica ja Eesti Energia erikontrollijuhtumeid. Vastutuskindlustusest saab kasu ka ettevõte Vastutuskindlustusest võidavad mõlemad pooled – nii juhatuse liikmed kui ettevõtte omanikud. Näiteks kui ettevõte soovib kaasata välisinvesteeringuid, siis tasub teada, et välisinvestorite jaoks võib kindlustuse olemasolu olla oluline eeltingimus investeerimisotsuse tegemiseks. Samuti võib vastutuskindlustuse olemasolu olla oluline kaalukeel turu parimate tippjuhtide ettevõttesse meelitamiseks. Teadmine, et vastutuskindlustus kuulub hüvede standardpaketti, võimaldab tippjuhil oma potentsiaali ettevõttes realiseerida nii nagu temalt oodatakse, võttes mõistlikes piirides riske. Kuriteo toimepanemist kindlustus ei kata „Tahtliku kahju tekitamise ja raske hooletusega tekitatud kahjusid üldiselt ei hüvitata. Küll aga võidakse nende üle kohtus vaielda pikki aastaid. Õigusabikulud kaetakse kuni süüdimõistva otsuseni,“ selgitab Aas. „Juhatuse liikme vabastamine ametist käib tänases äriõiguses lihtsalt – selleks on vaja lihtsalt omaniku otsust. Kui minnakse lahku tüliga, võivad omanikud hakata juhatuse liikme tegevuses vigu otsima. Kõige suurem probleem, mis ettevõtte juhte sellises olukorras tabab, on üksi jäämine. Ametis olles on nad saanud tugineda tiimiliikmete, koostööpartnerite ja advokaatide abile, kuid pärast lahti laskmist on nad sellest ressursist eemal. Just selles olukorras võibki vastutuskindlustus olla see abivahend, mis tagab unerahu. Suuremate nõuete puhul, mis on keerukad ja ulatuvad miljonitesse, võivad õigusabikulud ulatuda sadade tuhandeteni,“ lisab ta. Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Oliver Ämarik ja vandeadvokaat Marcus Niin, juhatuse liikme vastuse, erikontrolli ja vastutuskindlustuse teemadel. Saatekülalised on IIZI kindlustusmaakler Helen Evert ja Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas. Erikontrolli kohta saab lähemalt lugeda Karin Madissoni ja Albert Linntami artiklist „Advokaadid: viis olukorda, kus ettevõtte erikontroll on omal kohal” ning Marcus Niine artiklist „Eesti Energia 176 miljoni euro suurune kahju võib ajas veelgi kasvada“.

Kuhjuvad regulatsioonid viivad Eesti ärid pankrotti

„Aeg on tõsta ettevõtlus ja ettevõtjaks olemine au sisse,“ rõhutab advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter „Soraineni sageduse“ saates. Ta soovitab mõelda läbi, milliseid seadusi on vaja, et ettevõtlus oleks aus ning kui palju regulatsioonide haldamine ettevõtjatele ja riigile maksab ning kas meil on haldamiseks piisavalt ressurssi. „Meie mure on selles, et me üritame säästueelarve ja piiratud tähelepanuvälbaga joosta teiste algatatud regulatsioonidel sabas,“ lisab ta. „Euroopa Liidus Eestit esindavaid ametnikke kammitseb hirm arvata suurriikidest, nt Saksamaast, teistmoodi. Me ei julge avaldada oma arvamust ja see ei ole aktsepteeritav. Aeg on hakata seisma Eesti ettevõtjate eest. Brüsselisse saadetakse seisukohad, mille tegelikku mõju meie oma ettevõtlusele ei osata hinnata. Ettevõtjate jaoks peavad olema direktiivide kaudu tulevad kohustused ka tegelikkuses realiseeritavad, sest ettevõtete pankrotist pole kasu kellelgi,“ selgitab toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Potisepa sõnul on ettevõtjatel iga regulatsiooni puhul ühed ja samad neli küsimust – kui need enne Eesti seisukohtade kujundamist läbi analüüsida ja arvesse võtta, saaksime oma huvide eest Euroopas seista. Ettevõtja küsib: Mis probleemi me antud regulatsiooniga lahendame? Mis me koos riigiga ära saame teha? Kui palju see mulle maksma läheb? Kui palju meil kohustuste täitmiseks aega on? Liialt palju võetakse regulatsioone toiduvaldkonnas vastu loosungi all, et seda tehakse „tarbija nimel“. Samas ei anta tarbijale aega ühe või teise uuendusega harjudagi, kui juba kavandatakse uusi muudatusi. „Koostöö ja kaasamine ametnike ja liitude/ettevõtjate vahel on efektiivse regulatsioonidega töötamise eeldus. Nii saab juba eelnõude tasemel paremaid tulemusi ja sisu, millega on võimalik edasi minna,“ võtab toiduliidu juht oma soovitused kokku. Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme halduskoormuse ja -kiusu, bürokraatia, vabaduste ja vastutuse teemadel. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Soraineni partner ning vaidluste ennetamise ja lahendamise valdkonna juht Carri Ginter. Carri arvamuslugu vabaduste teemal saab muu hulgas pikemalt lugeda Äripäevast ka siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/carri-ginter-ootan-et-inimesed-moistaksid-vabaduste-tahtsust/

Aku Sorainen: Meil on mitu põhjust õppida sellest, kuidas Soome on üle erakondade riigikaitset üles ehitanud ja kuidas riigikaitse ühendab ühiskonnaklasse

50 aastat riigikaitses pausil olnud Eesti saab nii mõndagi kõrva taha panna 100-aastase vabatahtliku riigikaitse ning kaitsetööstuse ülesehitamise kogemusega Soomelt, tõdevad riigikaitsekuu „Soraineni sageduse” saates kindral Martin Herem ja advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen. “Eesti boonus Soomega võrreldes on kaitseliit. Venemaa seadis vaherahu tingimuseks, et Soome 1944. aastal sealse kaitseliitu laiali saadaks. Küll aga on Soomes paljudes peredes laskeharrastus normaalne tegevus ja relvigi proportsionaalselt rahvaarvuga ligi 8 korda rohkem kui Eesti tsiviilelanikel. Kohustuslik ajateenistus ja relvad annavad Soome rahvale ka rohkem enesekindlust Venemaa ohu ees ja palju vähem hirmu relvade ees,” nendib Sorainen. „Parim asi, mida oleme Soomelt õppinud, on ajateenistuse baasil loodud reservvägi. Soomes läbib ajateenistuse 75% kõigist kutsealustest, Eestis ainult ligi 50%. Viimastel aastatel on see hulk küll veidi kasvanud. See tähendab, et Soomes on ka ajateenijate peredel ja ühiskonnal tervikuna laiem teadlikkus ajateenistuse olulisusest ning valmisolek riigi kaitsevõimesse panustada kas või nt maksude kaudu. Küll aga võib Eesti lääneliitlaste ees uhkust tunda oma reservväe üle. Meil on sõjaaja ametid määratud 50 000-le kodanikule, st et selline hulk inimesi teab, mis ametit nad pidama hakkavad, kui sõda peaks algama. Neile on olemas ka varustus. Eesti tugevust ja head kaitsetahet näitab ka see, et üle 60% tööandjatest säilitab reservväelastele õppekogunemiste ajaks palga,“ tunnustab kindral Herem. Sorainen tõdeb, et 30 aastat tagasi polnud riigikaitse üldse mingi teema. „Sel ajal, kui ma Tallinnas büroo asutasin, oli probeemiks pigem sisekaitse – umbes 70 pommi plahvatas aastal 1995 Eestis. Viimasel aastal on riigikaitseteema kiiresti oluliseks muutunud, kuid Eesti on käitunud hoopis teistmoodi kui naaberriigid. Eestis riik üritab sekkuda majandusse võimalikult vähe. Ja kui üldiselt on see hea, siis kaitsetööstuse puhul peab riiik aru saama, et see on hoopis teistsugune tööstusharu. Klient on riik ise, tesites riikides on ta üldjuhul üks aktsionär kaitsetööstuse ettevõtetes ja pakub väga pikaajalisi hankelepinguid. Näiteks Läti on läinud seda teed, et riik tegutseb pikki tarnelepinguid ja garantiisid pakkuva valdusettevõttena. Siin oleks ehk aeg Eestil nüüd hakata Lätilt õppima,“ soovitab Sorainen. Kindral Herem paneb kaitsetööstuse arendamisel südamele, et üksnes nutikatele lahendustele fookuse panemisest pole sõjas palju abi, kui me agressori tapmiseks võimekust ei loo: „Riigi toega tuleb luua tappev võimekus. Suund on riigil õige, aga maht ja tempo on olnud liiga aeglased, sest oht on praegu reaalsem kui kunagi varem.“ Vabariigi aastapäeva hõngulises „Soraineni sageduse“ saates arutleme riigikaitse ja kaitsetööstuse üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse nõustamisvaldkonna eksperdid, partner Kaupo Lepasepp ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on kindral Martin Herem ning Soraineni büroo asutaja ja vanempartner Aku Sorainen. Aku Soraineni arvamuslugu totaalkaise põhimõttest, kaitsetahtest ja relvadest saab pikemalt lugeda siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/aku-sorainen-eesti-elanike-kaes-voiks-olla-oluliselt-rohkem-tulirelvi/ ning riigikaitsemaksust ja vastuostudest siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/aku-sorainen-kehtestame-riigikaitsemaksu-ja-toome-osa-rahast-vastuostudega-eestile-tagasi/

Idusektori edu on tagant tõuganud riigi julgus näha tehnoloogias pigem võimalusi kui riske

Alates Eesti esimese iduettevõtte, Skype’i, müügist 2005. aastal kuni 2024. aastani on meie tehnoloogiaettevõtetesse investeeritud 4,8 miljardit eurot, sellest 8,6% moodustab Eesti enda kapital. Lisaks investeeringute kaasamisele on muljetavaldav ka sektori käive – 2024. aastal ulatus see 4,3 miljardi euroni. 2006. aastal veel alles lapsekingades valdkonnast on tänaseks saanud Eesti kõige kiiremini kasvav majandussektor. Jaanuarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad VentureWave Capitali partner ja president Alar Karise diginõukoja liige Kaidi Ruusalepp ning advokaadibüroo Sorainen partner ja Baltikumiülese ühinemiste ja ülevõtmiste, era- ja riskikapitali valdkonna juht Toomas Prangli idufirmade valdkonna arengu üle Eestis alates valdkonna sünnist tänaseni. Ennustatakse ka lähiaastate trende. Saatejuht on Soraineni advokaat Helery Maidlas, kes nõustab idufirmasid igapäevaselt eelkõige intellektuaalse omandi valdkonnas. 2025. aastal tähistab advokaadibüroo Sorainen 30. sünnipäeva. Juubeliaasta „Soraineni sageduse“ saadetes analüüsime põhjalikumalt Eesti riigielus oluliste valdkondade arengut 30 aasta jooksul, ennustame tulevikutrende ja arutleme, missugune on nõustajate ja ettevõtjate roll oluliste muudatuste elluviimisel. Maailm muutub, kui tegutseme!