Raudsaare dialoogid

Postimees podcast Raadio

Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar intervjueerib üht tuntud või tähelepanuväärilist Eesti inimest.

Play

Open in

21 episodes
weekly
Estonian

Episodes 21

Newest Oldest Longest

All20 Unplayed20 In progress0 Played0

Counted on this page — what you have heard stays on this device, so it is not something the list can be paged by.

Yesterday · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Raivo Vare: Venemaal on kiusatus alustada piiratud operatsiooni NATO vastu
Raivo Varega räägime saatesarjas juba kolmandat korda: esimest korda mais 2024 ja teist korda märtsis 2025. Rahvusvahelise elu vaatleja Raivo Vare nõustub endise NATO sõjalise komitee juhi Rob Baueri septembrikuise sõnumiga, et Venemaal on tekkinud kiusatus testida NATO ühtsust mõne pisikese (hübriid) operatsiooniga. Venemaal on juba pikka aega räägitud niigi, et ollakse sõjas NATOga, kelle suhtes mängib Ukraina pelgalt käsilase rolli. Kuna Ukraina rinnetel ei lähe Venemaal hästi ja majandusprobleemid kuhjuvad, avaldab Venemaa lääneriikidele pidevat survet plaanilise tegevuse raames, ütleb Vare. Mida peaks tegema Eesti ja teised piiririigid selles olukorras? Mõistagi valmistuma droonisõjaks, mille osas on meil juba üsna hästi teada, mida peaks tegema. 24. septembril kuulsime ka uudist, et Baltimaad on Euroopa Liidult küsinud ühiselt 500 miljonit eurot droonikaitse tugevdamiseks idapiiril. Vare hinnangul ei tule see raha meile siiski kiiresti, ent ta ütleb välja, mida me peaksime ise tegema. Räägime sellestki, et maailma energiaturul ootavad ees rasked ajad. Tänu lähedusele Norrale Eesti kütuseta ei jää, kuid Raivo Vare hinnangul pole hinnaralli lõppu niipea oodata. Räägime lähemalt, millest see sõltub ja mis võiks olla leevendus.
April 24 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Ajakirjaniku, kolumnisti, kirjaniku ja endise poliitiku Viktoria-Ladõnskaja Kubitsa elulugu on olnud põnev ning eestivenelastest võiks teda läbilöögivõime ja tuntuse poolest võrrelda laulja Tanja Mihhailova-Saarega. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes lõpetas venekeelse Tallinna Läänemere Gümnaasiumi, nägi palju vaeva, et kõneleda ja kirjutada eesti keelt nõnda hästi, nagu ta seda teeb praegu. Ta lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 2004. aastal ning läks juba järgmisel aastal tööle Eesti Ekspressi, kus avaldas üsna pea loo «Surra pisarates ja uriiniloigus», milles kirjeldas oma nädalast inkognito osalusvaatlust hooldekodus. See lugu on jäänud üheks parimaks Eesti ajakirjanduse osalusvaatluseks, mis sundis hooldekodude tööd üle vaatama. Olles töötanud ajakirjanduses kümmekond aastat, tundis ta, et suudab ehk rohkem ellu viia poliitikas. 2015. aastal kandideeris ta riigikokku Isamaa ja Res Publica nimekirjas. Valimistele järgnes aga pikk ja kurnav häälte ülelugemine ning polnud sugugi selge, kas parlamendi pääseb tema või hoopis Sven Sester. Räägime sellest ja sellestki, millised on poliitika telgitagused ja miks on ka poliitika instrumendina Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa jaoks oma teravust kaotanud - viimasel ajal teostab ta ennast hoopis kirjanikuna. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
April 18 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Malle Seppik
Endine kohtunik ja riigikohtunik Malle Seppik on veendunud, et tõlgendamist võimaldavad seadused vajavad täpsustamist ning prokuratuur ei tohi aastaid kestvates protsessides otsida «õigusselgust». Kaasus peab olema õiguslikult selge enne süüdistuse esitamist ja kohtusse minemist. Saatejuht on Mart Raudsaar.
April 10 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID: Anu Raud
Anu Raud on nii õpetaja, vaibakunstnik, kirjanik kui ka muuseumilooja. Peale ERKI lõpetamist 1960. aastate lõpul töötas ta legendaarses rahvakunstimeistrite koondises «Uku» ja sõitis palju mööda Eestit. Siis olid veel elus rahvakunsti oskavad käsitöölised. Hiljem on ta õpetanud kõike siis õpitut uutele põlvkondadele. Saatejuht on Mart Raudsaar.
April 3 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID > Nelli Differt
Nelli Differt on üks Eesti võimsatest naisvehklejatest, kelle senini kõige olulisemaks isiklikuks saavutuseks on olnud 4. koht Pariisi Olümpiamängudel. Differt on 35-aastane ning tema karjäär võib jätkuda veel enam kui kümme aastat: seega võib loota veel samaväärseid ja ehk paremaidki saavutusi. Nelli Differt on loomulikult ka hea meeskonnavõistleja: nagu öeldi Louis XIV ja tema musketäride ajal: üks kõigi, kõik ühe eest! Räägime, mille poolest erineb võistlus naiskonnas individuaalsest etteastest. Saatejuht on Mart Raudsaar
March 28 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Tõnu Lagle
Tõnu Lagle mäletab hästi 1949. aasta küüditamist, kuna see tabas teda ja tema perekonda. Meie rahva ajaloo traagilisest leheküljest tuleb rääkida, et ka noorem põlvkond seda mäletaks ning et midagi niisugust kunagi enam ei korduks. Mida teie kaasa võtaksite, kui teile antakse enne asumisele minemist aega pool tundi ja sõdurid ootavad? Tõnu Lagle emal ja vanavanematel tuli see otsus 1949. aastal teha. Tema perekond küüditati Krasnojarski kraisse, kus küüditatud jagati kohalike kolhooside ja sovhooside vahel. Tõnu oli tööks veel liialt väike, ta läks kohaliku kooli esimesse klassi - kus õppetöö toimus muidugi vene keeles, mida tema paraku ei osanud. Kuidas oli võimalik nendes oludes ellu jääda ja hakkama saada? Sellest räägimegi.
March 20 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Indrek Laul
Indrek Laul on nii interpreet kui ettevõtja, ühendades mõlemat talenti Estonia klaverivabriku juhi töös. Pole vale väita, et tänu temale on see vabrik üldse alles; samuti on tänu temale õnnestunud Eestit teha maailmas suuremaks, müües näiteks Ameerika Ühendriikides Estonia kontsertklavereid. Seetõttu on sõna «Estonia» paljudel USA tuntud inimestel klaveril kogu aeg silme eest ning haakub tippkvaliteediga. «Erakordsus algab esimesest noodist,» kõlab Indrek Laulu moto nii muusikas kui ettevõtluses. Räägime, milliseid otsuseid tuli Indrek Laulul langetada 1995. aastal, kui ta oli veel New Yorgi Juilliard'i muusikakooli doktorandina saanud Estonia klaverivabriku juhiks. Järgnes võitlus ellujäämise nimel ja viimaks ka edulugu. Paljusid põhimõtteid muusikast on võimalik edukalt rakendada ettevõtluses. Mida ja kuidas täpsemalt, sellest teeme samuti juttu.
March 14 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Mart Sander
Mart Sander on vaieldamatult multitalent: ta on muusik, laulab, näitleb, lavastab, teeb filme ja pealekauba maalib. "Raudsaare dialoogide" 105. saates räägime eeskätt aga filmindusest: on ju Mart Sander peale kõige muu saanud filminduse vallas doktorikraadi. Filmiga Dr. Sanderi uneteraapia - milles lahtirulluvat maailma on Ameerika kriitikud võrrelnud Edgar Allan Poe maailmaga - selle filmiga pälvis Mart Sander Guinnessi rekordi preemia. Mille eest täpsemalt, saamegi saates teada."Kogu mu elu on olnud nende tunnete taasloomise iha," möönab Sander. Ta peab ennast eeskätt loojutustajaks. Selleks pole ilmtingimata vaja kasutada ühesuguseid vahendeid. Ja erinevaid vahendeid on Mart Sanderi käsutuses hulgaliselt! Neist ühe uue võimsa tööriistana on Mart Sander avastanud tehisaru. Tehisaru, mille arengus toimus eelmisel aastal oluline murrang, on aidanud Mart Sanderil jutustada Tallinna märtsipommitamise jubedat lugu tänapäevaste vahenditega, mis on atraktiivsed ka noortele. Teeme saate algul ja lõpus ka ühe laheda tembu!
March 7 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Avo-Rein Tereping
Avo-Rein Tereping on psühholoog ja õppejõud, kes on aga palju tundnud huvi rahvastikuküsimuste vastu. Ta on seisukohal, et meil on vaja rahvastikukriisi lahenduse leidmisteks diskussiooni. See on suur probleem ning suurte probleemide puhul sageli arvatakse, et keegi kusagil nendega niikuinii tegeleb. Inimene suudab kriiside puhul päris palju oma otsustustega olukorda muuta. Arutleme, miks on siis nii, et Iisraeli riik on suutnud vaatamata pidevale ohuolukorrale oma sündivust parandada, aga meie oleme sellega juba mõnda aega hädas?
February 28 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Ott Lumi
Ott Lumi on kaitsnud poliitikateaduste doktori kraadi, kuid lisaks teoreetilisele pagasile on ta minevikus üle kümne aasta olnud tegev tipp-poliitikas ning tunneb hästi poliitika telgitaguseid. Ehkki ajad muutuvad, räägime temaga praeguse Eesti poliitika nõrkadest kohtadest. Räägime Ott Lumega Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest ja president Alar Karise kõnest, mille üheks teemaks oli meie halvenenud vaidluskultuur ja teiseks meie sündivusprobleem. Mida teha, et Eesti poliitikat parandada? Selleks on Ott Lumi koos professor Leif Kaleviga Tallinna Ülikoolist ja veel mõned kaaslasega asutanud Põhimõtte Koja. Kas tegemist on uue poliitilise jõuga või mis sellest võiks sündida head Eesti erakondadele, saamegi saatest teada.
February 21 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID > Allar Jõks
Allar Jõksi võib pidada kindlasti üheks vabariigi valvuritest. See tähendab, et alates tema õiguskantsleriks asumisest 2001. aastal on talle läinud korda Eesti riiklus ja meie inimeste hea käekäik. Sellest kõigest me saates räägimegi. Saatejuht on Mart Raudsaar.
February 14 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Enn Eesmaa
Enn Eesmaa on vaieldamatult telelegend ja tal oli õnn töötada Eesti Televisioonis selle kuldajastul: läinud sajandi 60.-80. aastatel, mil kanal oli ainus ja parim ning oodatud kõigi eestlaste kodudes. 1976-1983 tegi ta saatesarja "Estraaditähestik", milles tutvustas Eesti tollaseid tuntud lauljaid, näitlejaid ja kultuuritegelasi. Ent kas teadsite, et Enn Eesmaa on õppinud professionaalsel tasemel laulmist Heli Läätse käe all? Ning mitte üksnes õppinud, vaid ka laulnud; kuuleme teda laulmas ka saates. Tema repertuaarist saaks kokku panna juba terve kauamängiva. Enn Eesmaa on tõeline džentelmen: hästi riietuv, laitmatu käitumise ja suurepärase eesti keelega. Sellest on tal olnud abi nii teletöös kui töötades Lennart Mere kantseleis, kus tuli presidendile näiteks kätte saada omaaegne Saksamaa LV ja taasühendatud Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher.
Dec 13, 2025 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Triin Katariina Tammert
Noorema põlvkonna kirjanik Triin Katariina Tammert on kirjutanud praeguseks seitse raamatut, neist kaks juba Võru elu põhjal. Raamatutest viimases, 2024. aastal ilmunud raamatus "Kaneelimaja & paradiisiaed" kirjeldab ta ühtlasi oma katsumusi vana puumaja renoveerimisega. Aastal 2016 tegi Triin Katariina Tammert elus olulise pöörde, hakkas elukutseliseks kirjanikuks ja kolis Võrru. Katariina tema nimes on muide täiendus kirjanikunimena. Võite nüüd mõelda, kas sellel on seos Katariina kirikuga, Katariina alleega või Võru asutaja Katariina II-ga. Sellest me muidugi saates räägime. Triin Katariina Tammert on otsustanud elada deviisi järgi «olla õnnelik ning elada täna, siin ja praegu head elu, iga päev». Kas ja kuidas on see võimalik Tallinna asemel Võrus ning talvises kaamoses, sellest räägime samuti.
Dec 6, 2025 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Ahto Kaasik
Eestis on tuhandeid looduslikke pühapaiku, millest osa on vajunud ajaloo hämarusse, sest viimaste sajandite arengud olid nende suhtes vaenulikud. Ometi on meil teada üle 500 hiie ning tuhandeid pühasid puid, kive, allikaid, mägesid, teab rääkida looduslike pühapaikade uurija Ahto Kaasik. Neis peitub eestluse elujuur. Meie esivanemad ei raiunud pühapaikades, kündnud seal ega pidanud ka karja. Aga mida teeme me nüüd? Viimasel kümnendil on tehtud lageraiet vähemalt 645 pühapaigas. Loodus suudab need taastada, kuid selleks läheb rohkem aega kui meil siin ajalises ajas antud on, mistõttu jääme oma elus ilma nende kohtade väest. Ahto Kaasikul on siiski hea meel, et maa-ameti geoportaalis on aastast 2023 taas võimalik hea ülevaade saada meie teadaolevatest looduslikest pühapaikadest: kus need asuvad ja mis seal täpsemalt on. Räägime Kaasikuga eestlaste muistsest maailmatunnetusest, mis on ometi aktuaalne praeguselgi ajal. Saame teada, mida teeb Hiite Maja Sihtasutus, mille juhatuse liige ta on aastast 2018. Ühe tegevusena korraldab Hiite Maja hiite kuvavõistlust, mille paremaid vilju samuti saates näeme ning annab välja iga-aastast hiiekalendrit. Saade Ahto Kaasikuga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 6. detsembril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.
Nov 29, 2025 · length unknown
Raudsaare dialoogid: Clyde Kull
Diplomaatia võib olla igav ja aeganõudev, kuid on sageli tulemusrikas: näiteks saavutas Rootsi diplomaat Raoul Nordling läbirääkimistel Pariisi komandandi Dietrich von Choltitziga 24. augustil 1944 seda, et Choltitz jättis Hitleri käsu täitmata ja Pariisi õhku laskmata. Miks aga ei suutnud diplomaatia ära hoida Ukraina sõda? Räägime sellest suursaadik Clyde Kulliga.
Nov 22, 2025 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Heido Vitsur
Eesti "hästi minemise" võime on paraku aeglaselt, kuid kindlalt ajas vähenenud, ütleb majandusteadlane Heido Vitsur. Meie potentsiaalse SKT kasvu määr on olnud langustrendis juba alates ülemaailmsest finantskriisist. Arutleme saates, mida annaks aga ette võtta ning jõuame järeldusele, et üht-teist annaks küll. Majandusraskustega tegelemine pole üksnes Vitsuri teoreetiline tugevus. 1992. aasta algusest kuni sama aasta juunini oli Vitsur Tiit Vähi valitsuses majandusminister, kui noor riik pidi võitlema majandusliku ellujäämisega, poes polnud leiba ja Tallinna magalarajoone ähvardas evakueerimine, kui oleksid tekkinud probleemid keskküttega. Lisaks majandusele räägime saates ettepanekust, mille Heido Vitsur tegi Postimehe veergudel koos Indrek Neiveltiga selle aasta 21. jaanuaril ning mis võiks päästa meie katastroofilises seisus demograafilise olukorra. Tegemist ei ole utoopiaga, vaid põhimõtteliselt tehtava asjaga.
Nov 15, 2025 · length unknown
Raudsaare dialoogid: Indrek Hargla
Kes on lugenud Põhjamaade krimikirjandust (Nordic noir), see teab, et kõigil neis raamatutes tegutsevatel detektiividel - näiteks Wallander või Jensen - on mingisugune probleem. Kes neist on joodik, kes võitleb eksistentsiaalsete probleemidega. Apteeker Melchior Wakenstede on nendega võrreldes aga ootamatult helge kuju. Kuidas siis nii? Räägime sellest kirjanik Indrek Harglaga, apteeker Melchiori sarja autoriga. Indrek Hargla (kodanikunimega Indrek Sootak) on meie kaasaja üks edukamaid kirjanikke, kes on juba üle kümne aasta olnud kutseline kirjanik. Tema keskaegsete krimiromaanide põhjal on tehtud filme ja teatrilavastusi. Mida ta nendest arvab? Mis oli talle krimiromaani žanri keskaega viimisel kõige keerulisem? Muidugi räägime ka sellest, kuidas Melchiori kuju üldse tekkis ja mis temast võib saada edasi. Juttu tuleb ka temaga seotud süngest saladusest, mis võib-olla on leidnud oma loomuliku lahenduse, aga võib-olla ka mitte.
Nov 8, 2025 · length unknown
RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Mati Heidmets: Päris igaühest vist eestlast ei saa
Soome elama läinud eestlaste järeltulijatest saavad suure tõenäosusega soomlased. Rootsi elama läinud soomlased on rootsistunud. Kuid Saksamaale elama läinud türklastest ja süürlastest pole kõigist sugugi saanud sakslasi. Miks on see nii ning mida on meil sellest õppida, räägime psühholoogi ja emeriitprofessori Mati Heidmetsaga. Mati Heidmets on paljureisinud inimesena teinud tähelepanekuid, kes võiks meie juures koduneda ja kes mitte. Kuna oleme juba demograafilises kriisis, siis ei ole ilmselt küsimus selles, kas meie rahvaarv väheneb, vaid kui palju see väheneb - ja kes tulevad siia asemele. Ilmselt ei peaks me rahulduma seisukohaga, et kui eestlaste hulk kahaneb, siis las ta kahaneb ja sellest pole midagi hullu. Meie rahvuskehandil on vaja kriitilist massi, et koos püsida. Kes on aga eestlased? Mis moodustab eesti identiteedi või lausa eesti tsivilisatsiooni?
Nov 1, 2025 · length unknown
Raudsaare dialoogid: Maimu Berg
Kirjanik Maimu Berg hakkas ilukirjandust kirjutama alles 1980. aastate lõpus, kuid kohe väga võimsalt, kirjutades Kristjan Jaak Petersonist. Ta on käes hoidnud Petersoni päevikut ning rääkisisme, milline tunne see on. Veel kõnelesime mitmetest muudest kuulsustest, nagu Stalin ja Hitler, kes on käinud väidetavalt Eestis.
Oct 25, 2025 · length unknown
Raudaare dialoogid. Peeter Espak
Orientalist Peeter Espak tunneb hästi Sumeri ja Mesopotaamia ajalugu. Sealse tsivilisatsiooni ootamatust tõusust ja sama ootamatust langusest on mõndagi õppida meil, eestlastel. Kas sumerid olid lödipüksid ja surid seetõttu välja? Peeter Espakil on selle kohta oma teooria. Paralleelid, mida on võimalik tõmmata, võivad olla isegi ootamatult mõjusad. Veel räägime saates nutikast spetsialiseerumisest, nagu see oli sumeritel ja nagu see on eurooplastel ning millist ohtu see meile võib kujutada. Ja muidugi sellest, miks pole mingil juhul vaja vabandada asjade eest, mida te ei ole teinud. Saade Peeter Espakiga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 25. oktoobril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.

Showing 1–20 of 21 episodes