Kuue samba taga

Mida uurib linnasemiootika ja mis Tartust sai kaante vahele?

Millised on linnasemiootika uurimisteemad, millest on "tehtud" sotsiokultuuriline ruum, kuidas inimesed linna tajuvad ja semiootika aitab mõista ning luua paremat maailma ja mis sai Tartust kaante vahele? Saatekülaline on semiootika osakonna juhataja Tiit Remm.

Kuidas aitavad geenitestid uurida munasarjade puudulikkust?

Kui paljusid naisi mõjutab munasarjapuudulikkus, mis on üks olulisi viljatuse põhjuseid ja kuidas aitab üksainus geenitest põhjusi senisest paremini selgitada? Värskest uuringust teeb ülevaate inimese geneetika nooremteadur Anu Valkna.

Kuidas mõjutab inimese geneetiline varieeruvus veres mõõdetavaid ainevahetusnäitajaid?

Kuidas mõjutab inimese geneetiline varieeruvus veres mõõdetavaid ainevahetusnäitajaid? Eesti Geenivaramu ja Suurbritannia biopanga andmete põhjal tehtud uuringust annab ülevaate genoomika instituudi prof. Priit Palta.

Mida näitas Eesti noorsootöötajate uuring?

Millised on meie noorsootöötajate väärtused ja professionaalne identiteet, nende ootused ning tunnustamisvajadus, eriala õppimise populaarsus, miks on suur kaadrivoolavus ja mida näitab võrdlus naaberriikidega? Saates on Narva kolledži noorsootöö nooremlektor Birgit Villum.

Kuidas leevendada imikute protseduurivalu?

Milline on imikute protseduurivalu ja kuidas seda leevendada, milline on ses osas õdede roll, mida näitavad meie sünnitusosakondade ning Soome andmed? Oma värskest doktoritööst teeb kokkuvõtte ülikooli kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonna õendusjuht Airin Treiman-Kiveste.

Pärandist kantud ringmajandus ja Viljandi parandusfestival

Kuidas toimib pärandist kantud ringmajandus, milline on huvi nende erialade õppimise vastu, mida on näidanud Viljandi parandusfestivalid ja mis tasuta töötoad ootavad huvilisi tänavu? Selgitusi jagab Viljandi Kultuuriakadeemia lektor Ave Matsin.

Mis iseloomustab ajalooprofessor Sulev Vahtre elutööd?

Mida uuris Eesti ajaloo professor Sulev Vahtre, kuidas ta kandis edasi rahvusliku iseolemise ideed, õpetas tudengeid ja koostas ajalooõpikuid, pani kokku mitmeköitelise Eesti ajaloo üldkäsitluse, mis tuleb kõneks tema mälestuskonverentsil, kus toimub ka raamatu Õigus ajaloole esitlus? Saates on professorid Mati Laur ja Tõnu Tannberg.

Mida saab Eesti koostööst CERN-ga?

Mida annab Eestile Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni täisliikmeks saamine, millised võimalused terenduvad teadlastele, tudengitele ja ettevõtetele, mis tuleb kõneks Tartu sügiskoolis, mida, kuidas ning millistel kiirustel uuritakse 27 kilomeetrises ringikujulises tunnelis, milline tuleb uus tunnel ja on selle valdkonna tulevik? Selgitusi jagab materjalitehnoloogia prof. Veronika Zadin.

Kuidas aitab filosoof Herder mõtestada tänapäeva Euroopat?

Kuidas aitab filosoof Johann Gottfried Herderi poliitiline käsitlus mõista ja mõtestada tänapäeva idenditeedi ning rahvusküsimusi Euroopas ja pakkuda ajaloolist perspektiivi ? Oma mitmeid rahvusvahelisi auhindu pälvinud monograafiast teeb ülevaate poliitikateooria prof. Eva Piirimäe.

Kellele on mõeldud loovettevõtluskeskus CAMP?

Kuidas sündis Viljandi Kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskus CAMP, millised on tema sihid ja töövormid ning tõotab arendus? Selgitusi jagab koordinaator Pille-Riin Lillepalu-Tubli.

Mis aitab uurida psüühikahäirete kujunemist?

Miks on skisofreenia ja depressiooni kujunemine keeruline, kuidas geenid seda mõjutavad ning milline on NEGR1 geeni osa? Värskest uuringust teeb ülevaate neurofüsioloogia nooremteadur Carolin Kuuskmäe.

Kus on küberrünnakute peidetud algus?

Millistes igapäevastes arvutitoimingutes võib olla küberrünnakute peidetud algus, kuidas seda valdkonda uurida, haavatavust tuvastada ja kaitsta? Saates on infoturbe nooremteadur Vjatšeslav Antipenko, kes kirjutab praegu doktoritööd ning on varem olnud mitu aastat praktilisel tööl selles valdkonnas.

Kuue samba taga 27-07-2026

Kas tehisaru võiks olla psühhoterapeut?

Suurte keelemudelite areng on tekitanud hüppeliselt kasvanud huvi kasutada tehisaru vaimse tervise valdkonnas nii probleemide varasel märkamisel kui ka erinevate digitaalse toe süsteemidena. Millised on osapoolte ootused, lootused, võimalused ja teaduslik seletus võtab kokku arvutiteaduste instituudi keeletehnoloogia kaasprofessor Kairit Sirts.

Milline on laste ja noorte veresoonkonna tervis?

Mida näitavad laste ja noorte veresoonkonna uuringud, kuidas tervist tugevdada ja haiguse algeid ära tunda, milline on olukord meil ja Soomes, milline on õpilaste füüsiline tase ning mis seisab sporditeadlaste pöördumises Riigikogule? Selgitusi jagavad värske meditsiinidoktor Juta Kraav ja spordibioloogia teadur Evelin Mäestu.

Millised on üle 50 aastaste LGBTQ inimeste kogemused,ootused ja hirmud?

Sarja 370. saade räägib millised on meie üle 50 aastaste lesbide, geide ja teiste seksuaalvähemuste kogemused, ootused ning hirmud seoses vananemise, nähtavuse ja tulevikuga. Etnoloogia teadur Rebeka Põldsam uuris seda rahvusvahelise projekti raames, mis haaras Eestit, Rootsit.

Kuidas parandada juhtimist ja vähendada võimuhierarhiat?

Kuidas on võimalik suurendada organisatsioonides rollipõhist autonoomiat ja otsustamisõigust ning vähendada võimuhierarhiat? Oma uuringust ja välismaistest kogemustest teeb ülevaate nooremteadur Veiko Valkiainen.

Kuidas valmib teadustarkvara?

Mis on teadustarkvara, milleks seda on vaja,mille poolest erineb selle arendamine ning hooldamine muust ja kuidas mõjutab valdkonda tehisaru? Selgitusi jagab arvutiteaduse instituudi teaduslik programmeerija Uku Raudvere.

Meditsiinilise tehisaru õigluse kompass

Mida tuleb arvestada maailma esimese meditsiinilise tehisaru õigluse kompassi loomisel, et vähendada AI mudelite kallutatustest tulenevaid ebavõrdseid ravivõimalusi? Selgitusi jagab kolmeaastase rahvusvahelise projekti koordinaator, rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann.

Kuidas mõjuvad vanad ja uued metafoorid?

Kuidas kiirenevas ja lühenevas kommunikatsioonis mõjuvad metafoorid ning kuidas nad aitavad lahti mõtestada ühiskonnas toimuvaid protsesse ja olulisi teemasid ning kui kaua kestab vastav uurimisprojekt? Ülevaate annab eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja, kaasprofessor Ann Veismann.